Lõpuks selge: Eesti võtab vastu alla 200 põgeniku
Kuigi koosolek pole veel lõppenud, ütles siseminister Hanno Pevkur, et vahekokkulepe on tehtud.
"Täna tehti vahekokkulepe, kinnitati üle, et eesmärk on jätkuvalt 60 000 inimesele anda rahvusvaheline kaitse. Kuna tegemist on vabatahtliku mehhanismiga, siis saavutati kokkulepe 55 000 inimesele rahvusvahelise kaitse andmisest. Eesti osa on 150 inimest. Aasta lõpus tullakse täiendava 5000 inimese abistamise juurde tagasi. Võib hinnata, et Eesti osaks on täiendavalt 20-30 inimest." Sõjapõgenikud võetakse vastu kahe aasta jooksul.
Mis põhjusel need 5000 inimest välja jäid?
Kuna on kokku lepitud, et panustamine on vabatahtlik, siis see oli osa, milleks liikmesriigid olid valmis. Tehti mitu lauaringi, küsiti mitu korda riikide käest üle, milline on teine valmisolek pagulasi aidata, ja käidi riik riigi kaupa kõik numbrid üle ja nii selle numbrini jõuti.
Missuguseid lisasuuniseid ja ettepanekuid eri riikide ministrid esitasid?
Eelkõige puudutab see ikkagi kõikvõimalikke lisameetmeid, et muuta piiri turvalisemaks, kaitsta piiri paremini, tugevdada Euroopa piirivalveagentuuri Frontexi, rahvusvahelisi koostöövõrgustikke ja samamoodi arendada niinimetatud hot spot’te Kreekasse ja Itaaliasse, mis peaksid tegelema sõrmejälgede võtmise, pagulaste tuvastamise ja kõige muu sellisega, et lahendada Vahemere kriisi.
Missugused on kindlad põgenikearvud teistes riikides?
Lätis 250, Leedus 325. Kõige suurem panustaja on Saksamaa 12 100 põgenikuga, Prantsusmaal on arv 9100, Poolas 2000, Tšehhis 1500.
Kas oli ka mõni üllatus?
Kõige suurem üllatus oli see, et väljastpoolt Euroopa Liitu tuli Norra appi 3500 inimese vastuvõtmisega. Teisalt, arvestades Hispaania rahvaarvu, oleksid nad võinud võtta rohkem inimesi. Nende arvuks on 1749. Samas on need vahekokkuvõtted ja võimalik, et Hispaania võtab teises otsustusringis veel lisa.
Hakkate varsti kodu poole liikuma, mis sõnumiga te lähete Ida-Virumaale ja mujale omavalitsuste juhtidega pagulasteemadel rääkima?
Sõnum on endiselt, et see on üks osa Euroopa solidaarsusest ja mina näen siin omavalitsuste jaoks võimalust, mitte kohustust. Võimalust näidata suuremeelsust ja abi põgenikele, kes on hädas ja vajavad rahvusvahelist kaitset. Teisest küljest saada endale võib-olla ka väga hea elanik juurde. Kogu hindamisprotsess seisab meil ees. Kahe aasta peale 170–180 isikut ei ole kindlasti suur koormus: jagada 24 kuu ja kogu Eesti peale ära, siis see on vähem kui 10 inimest kuus ja kogu Eesti peale.
Ühise laua taga jõuti kokkuleppele liikmesriikide panustes, mis on vajalikud juuni Euroopa Ülemkogul seatud pagulaste ümberpaigutamise ja ümberasustamise arvuliste eesmärkide täitmiseks.
25.-26. juunil toimunud Euroopa Ülemkogul otsustati liikmesriikide vabatahtlik osalemine programmis, et paigutada Kreekast ja Itaaliast ümber 40 000 rahvusvahelise kaitse taotlejat ning asustada kolmandates riikides paiknevatest ÜRO pagulaslaagritest ümber 20 000 inimest.
