Loomakaitsjad võitlevad tsirkusekarude eest
Ohtlike metsloomade, sealhulgas karude puhul saavutatakse kontroll hirmu läbi, ja mida keerulisem trikk, seda kindlam see on, et kasutusel on piitsad, konksud ja ogad, rääkis loomakaitse seltsi Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll.
Loomakaitse seltsi juhatuse liikme Helen Roosimägi sõnul jagavad nad inimestele tsirkusevastaseid flaiereid ja on valmis põhjendama, miks on vale loomi tsirkuses inimeste naerutamiseks pidada.
Loomatsirkus on seltsi andmeil keelatud Maltal, Küprosel ja Costa Rical, Austrias on keelatud metsloomade kasutamine, Soomes ja Rootsis on nimekiri loomadest, keda ei tohi kasutada, sealhulgas laupäevases etenduses osalevad pruunkarud.
Lisaks trikkidele on loomakaitsjate hinnangul piinamisele ohtlikult lähedal loomade hoiutingimused, eriti tuuride ajal.
Etendust andva Moskva tsirkusetrupi juht Aleksandr Ivanov on aga veendunud, et loomadeta tsirkus pole võimalik. Praegu on Ivanovi trupis viis pruunkaru
Trikkide õpetamisel saavad karud igapäevasele toidule lisaks maiustusi, eriti kõrges hinnas on suhkruga paksendatud kondenspiim, küpsised ja mesi. “Püüame neid nii õpetada, et nad ei solvuks, ja arvestame sellega, et igaühel neist on erinev iseloom,” rääkis Ivanov. Tema väitel tsirkuses loomade vastu vägivalda ei tarvitata ja trikke sunniviisil ei õpetata.
Ivanovi sõnul on karusid mõnikord ka karistada vaja, kuid seda tehakse tema väitel vaid hääletooniga, mitte jõuga rihmast rebides või piitsaga. Ka vägisi esinema Ivanovi kinnitusel ta oma hoolealuseid ei sunni. “Kui karu on tõrges ja tujust ära või haige, siis jääb tema number sel päeval lihtsalt ära.”
Tsirkust kontrollinud keskkonnainspektsioon hindas karude hoiutingimused rahuldavaks, märkides, et loomadel on piisavalt toitu, vett, õhku, puhas allapanu. Karudel on võimalik transpordipuurides, kus neid reisi ajal hoitakse, vabalt seista ja ümber keerata.
