Loomakaitsjad võitlevad jätkuvalt karusloomafarmide täiskeelustamise eest

 (51)
Karjaküla karusnahafarm
Karjaküla karusnahafarmFoto: Rauno Volmar

Keskkonnaministeerium teavitas eile karusloomafarmereid ja loomakaitsjaid otsusest rakendada mingifarmidele vähemalt aastapikkune jälgimisperiood, loomakaitseorganisatsioonid soovivad aga farmide täielikku keelustamist.

Eilsel Keskkonnaministeeriumis toimunud mingifarmide teemalisel ümarlaual teavitati huvigruppe ministeeriumi poolsest otsusest rakendada mingifarmidele vähemalt aastapikkust seireperiood, mille käigus selgitatakse, kas minkidel on võimalik määrusega lõpuks kooskõlla viidud farmidest välja pääseda. Eesti Keskkonnaühenduste Koda peab seda otsust aga seni eduka keelustamisprotsessi puhul tagasiminekuks. Loomakaitseorganisatsioonid aga jätkavad tööd karusloomafarmide täiskeelustamise suunas.

Loomakaitsekeskuse Kuulikodu juht Kadri Taperson kinnitas ümarlaual, et seireperiood annab loomakaitsjatele aega teha tööd karusloomafarmide täiskeelustamise nimel. "Loomakaitsjate seisukoht on ühene: karusloomafarmid ei suuda tagada metsloomadele liigiomaseid tingimusi," teatas Taperson.

Kristina Mering organisatsioonist Loomade Nimel rõhutas, et kuigi seni on karusloomafarmide teemat suuresti käsitletud keskkonnakaitse seisukohast, siis jätkuvalt oluline on debatti liita ka eetilis-kultuuriline argument. "Võimalik keeld üksnes keskkonnakaitse baasil on maailmas pretsedent. Riigid, kus karusloomafarmid on täielikult või osaliselt keelustatud, on seda teinud valdavalt eetilistel põhjustel – argumendiks on loomväärsete tingimuste puudumine farmides," ütles Mering.

Seotud lood:

Eesti Loomakaitse Seltsi meediajuht Annika Lepp lisas, et liigiomaste tingimuste puudumine on otsesõnu vastuolus ka Eesti Vabariigi loomakaitseseadusega. "Meiega ühel nõul on ligi 8000 Eesti inimest, kes on nii virtuaalselt kui käsitsi alla kirjutanud karusloomafarmide keelustamise petitsioonile."

Karusloomakasvandused on keelustatud Austrias, Suurbritannias, Hollandis, Sloveenias, Horvaatias, Bosnia-Hertsegoviinas, Serbias ja Bulgaarias. Osaline keeld või ranged pidamistingimused on jõustunud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Arutelud toimuvad sel teemal mitmes Euroopa riigis, mh Soomes, Poolas ja Belgias.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare