Sel nädalavahetusel Rae vallast päästetud koera juhtumiga sarnane olukord oli mõni päev tagasi ka Kohtla-Järvel ühes majapidamises, kus omanikud olid koera aheldanud keti külge nälgima ja ise lahkunud.

"ELSi kogutud statistika kahe viimase aasta jooksul näitab, et sellistest juhtumitest teatatakse meile pea iga päev. Kõik ei ole õnneks nii äärmuslikud juhtumid kui Patikal ja Kohtla-Järvel," ütles ELS juhatuse liige ja hädajuhtumite projektijuht Tania Seilart Delfile.

Loomakaitse selts on saanud viimase nädala jooksul mitmeid teateid väärkoheldud koertest, kelle olukorda on käinud ELSi liikmed kontrollimas. Info loomade halbade pidamistingimuste kohta on edastatud veterinaar- ja toiduametile, kelle kohustuseks on omanikud vastutusele võtta.

"Samas tuleb kurbusega tõdeda, et ELSile on puhtalt selle aasta jooksul erinevatest Eestimaa paikadest laekunud ainult väärkoheldud loomade kohta 26 teadet ja jaanuarikuu ei ole veel lõppenudki," nentis Seilart.

Loomakaitse selts saab aastas ligi 500 teadet väärkoheldud ja hüljatud loomade kohta.

Loomakaitseseaduse järgi on hülgamine või looma julm väärkohtlemine kriminaalkorras karistatav rahatrahvi või kuni aastase vangistusega.

Foto: Eesti Loomakaitse Selts