Loomakaitse selts: inimesed peaksid teadma, kuidas liha nende lauale jõuab
Eesti avalikkuse ees on täna arutelu all olnud Ruhnu päevikus avaldatud seatapu pildid. Loomakaitse seltsi seisukoht on, et iga lihasööja peaks teadma, millistel tingimustel ja mil viisil põllumajanduslooma tapetakse ning millistes tingimustes loomi eelnevalt peetakse.
ELSi kogemus näitab, et enamik inimesi üldjuhul ei teagi, millistes tingimustes on tapetud loomad eelnevalt elanud, mil viisil on nad hukatud ning kuidas jõuavad liha ja muud loomse saadused tarbijani jne. On inimesi, kes tahavad teada, mis protsessid sellega kaasnevad, kuid üldjuhul on tarbijale mugavam mitte teada ja märgata, teatas seltsi pressiesindaja.
Põllumajanduslooma tapmisega seotud piltide tegemisel ja näitamisel tuleb silmas pidada, et nooremale kui kaheksateistaastasele isikule vägivalda või julmust propageeriva teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellise isiku nähes looma põhjuseta tapmise või piinamise või talle muul viisil vägivalla teadva eksponeerimise eest karistatakse kriminaalkorras.
Eesti poelettidele jõuab peamiselt ainult intensiivtootmises kasvatatud loomade liha, kus oluline on võimalikult minimaalsete kulutustega ettevõtjale suurima kasumi teenimine ning loomade heaolu ja pidamistingimuste kvaliteet on teisejärguline. Hea meel on aga tõdeda, et üha enam tootjaid hakkavad mõistma, et kvaliteetne toodang sõltub loomade heaolust. Kodustes tingimustes peetavate põllumajandusloomade pidamistingimused on üldjuhul paremad ning loomadele võimaldatakse elada keskkonnas, kus liigiomased tingimused on rohkem tagatud. Sellest tulenevalt peab ELS eelkõige oluliseks, et tootmiseks kasvatatavate loomade pidamistingimused ja heaolu oleks neile tagatud. Samuti peab ELS oluliseks, et põllumajanduslooma hukkamine on seadusega kooskõlas ning vastav teguviis on loomale võimalikult kiire, valutu ja minimaalseid kannatusi põhjustav.
Nii Eesti Loomakaitse Seltsis kui terves Eesti ühiskonnas kasvab iga aastaga nende taimetoitlaste hulk, kes on valinud teadliku eluviisi eelkõige eetilisest seisukohast lähtudest, loobudes loomsetest toodetest mõeldes loomade heaolule ja intensiivpõllumajanduse tekitatud kahjule tervele keskkonnale ja nemad ei soovi oma rahakotiga toetada tööstust, mis põhjustab loomadele tarbetuid kannatusi.
