MTÜ Loomade Hoiupaik tegevjuhi Ainike Nõmmisto sõnul on väike edasiminek kasside ja koerte kiibistamises või omaniku andmete nahale tätoveerimises siiski toimunud ja ilmselt seetõttu jõuab hoiupaika päevas keskmiselt umbes kolm looma vähem kui eelmisel aastal, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Koera kiibistamine ja registreerimine on üks mõjusamaid abinõusid hülgamise vastu,” selgitas Nõmmisto. Tema arvates peakski seetõttu kiibistamine muutuma sama elementaarseks kui uue auto ostmisel selle registreerimine ARK-s. “See tekitab tunde, et tegemist on minu koeraga, ja muudab loomaomaniku palju vastutustundlikumaks,” ütles Nõmmisto.

Kuna praegu keegi eriti loomade kiibistamist ei kontrolli, tekib üksi jalutavate neljajalgsete kinnipüüdmise järel põhiprobleem loomaomaniku väljaselgitamisega. Kui inimest ei saa loomaga siduda, ei saa teda ka karistada ega looma edasise saatuse eest vastutama panna. “Loom võib peremehe ju ära tunda, aga tema tunnistust keegi kohtus arvesse ei võta,” rääkis hoiupaiga juhataja. “Kui inimene kategooriliselt eitab seotust loomaga, ei olegi midagi teha.”

Anonüümsuse ja karistamatuse tunne on praegu ka peamine põhjus, miks enim loomi jõuab hoiupaika endiselt suurtest magalarajoonidest. “Inimesed ei tunne seal eriti üksteist ja nii on lihtne tülikaks muutunud loom pimeduse katte all kuskile nurga taha poetada,” lausus Nõmmisto.

Kuigi loomade hoiupaigal on hulkuvate loomadega tegelemiseks sõlmitud lepingud 22 kohaliku omavalitsusega, jõuab kolmveerand koertest hoiupaika endiselt pealinnast.

Munitsipaalpolitsei juhataja Kaimo Järvik nentis, et reeglipäraselt nad loomade kiibistamist ei kontrolli. “Meil on sada korda põletavamaid asju, millega tegeleda,” ütles Järvik.

Kiibi kontrollimise seadmed on patrullijatel küll alati kaasas ja kui juhtutakse mõne hulkuva koera peale, siis kiibi olemasolu ka vaadatakse, kuid seda, kas õues jalutava inimese loomal on kiip olemas või mitte, ametnikud ei kontrolli.

Koristamine sõltub inimesest

•• Kuigi koerte ja kasside pidamise eeskiri näeb ette, et omanik peab ära koristama oma lemmiklooma väljaheited, kontrollitakse munitsipaalpolitsei ameti juhi Kaimo Järviku sõnul selle punkti täitmist harva. “Samas oleme saanud kaebusi, et see musta dogi omanik seal ei korista oma koera järelt, kuid seda on pea võimatu kindlaks teha,” muigas Järvik.

•• Vastava kaebuse peale läheb munitsipaalpolitsei küll kohale ja vestleb loomaomanikuga, üritades teda mõjutada seadust järgima, kuid kas omanik seda teeb või mitte, sõltub juba inimesest.

•• “Ma loodan, et inimesed muutuvad ise korralikumaks ja juba paari aasta pärast on olukord tunduvalt parem kui praegu,” paneb Järvik eelkõige rõhku inimeste suhtumise muutumisele.

•• Tänavu on munitsipaalpolitsei menetlenud koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumisi 106 korral. Kuigi maksimumkaristusena võib teha trahvi kuni 6000 krooni, jääb suurem osa trahvisummasid siiski 300 ja 500 krooni kanti.