Loomad puresid ligi 2800 inimest

Selle aasta kaheksa kuu lõikes on loomahammustuste arv mullusega võrreldes vähenenud umbes 400 võrra, langedes 3132 juhtumilt 2738 juhtumini.

Augustis oli tervisekaitseinspektsiooni andmetel 373 hammustamisjuhtu. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti hammustusi ligi sada rohkem ehk 471.

Vähenemistendentsi näitas loomahammustuste hulk juba suve alguses: tänavu juunis hammustasid loomad inimesi 378 korral, mullu juunis 462 korral. Tänavu juulis hammustasid loomad inimesi 459 ja eelmise aasta juulis 540 korral.

Kogu eelmise aasta jooksul registreeris inspektsioon 4436 loomahammustust, mis oli viimase 50 aasta suurim arv. Hammustusi oli mullu kõige enam juulis ning kõige vähem jaanuaris.

Tervisekaitse peab tegelikku loomahammustuste hulka suuremaks, kuna alati ei pöörduta nende pärast arsti poole.

Loomahammustusi peetakse ohtlikuks eelkõige võimaliku marutaudiohu tõttu.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on vähenenud ka marutaudis loomade arv. Tänavu seitsme kuuga oli neid leitud 197, mullu samas ajavahemikus aga 428.

Marutaudis loomadest leitakse enim rebaseid ja kährikuid.

Inimeste haigus marutõbi ja loomade haigus marutaud on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõppevad surmaga. Marutõve peiteaeg on 12 päevast ühe aastani. Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest.

Eestis on esimesed teated marutõppe nakatunud inimesest 1713. aastast ning viimased 1986. aastast, mil suri kümneaastane tüdruk. Lätis nakatus ning suri mullu marutõppe esimene inimene üle kümne aasta, Leedus suri tänavu märtsis marutõppe kuueaastane poiss.