Loomad on endiselt tigedad

Loomahammustuste arv on möödunud aastaga võrreldes vähenenud, kuid püsib endiselt keskmisest kõrgemal.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tänavu viie kuu jooksul Eestis registreeritud 1528 loomahammustust, mullu sama aja jooksul oli neid 1665.

Kogu eelmise aasta jooksul pandi kirja 4436 loomahammustust, mis oli viimase 50 aasta suurim arv. Hammustusi oli mullu kõige enam juulis ning kõige vähem jaanuaris.

Tervisekaitse peab tegelikku loomahammustuste arvu suuremaks, kuna alati ei pöörduta nende pärast arsti poole.

Kõige enam on loomad tänavu inimesi purenud mais, mil registreeriti 380 hammustust ja aprillis, kui hammustusi oli 351. Eelmise aasta mais hammustasid loomad inimesi 438 ja aprillis 383 korral.

Hammustada saavad inimesed enim koertelt, kassidelt ja veistelt, registreeritud on ka rebase- ja kährikuhammustusi.

Tervisekaitseinspektsiooni statistika andmetel on kõige enam loomahammustusi tänavu registreeritud Tallinnas, kus neid pandi kirja 479 ning Tartumaal, kus vastav arv on 245.

Loomahammustusi peetakse ohtlikuks eelkõige võimaliku marutaudiohu tõttu. Ohtlikumad piirkonnad on Eestis Võru-, Pärnu- ja Tartumaa, marutaudis loomadest leitakse enim rebaseid ja kährikuid.

Inimeste haigus marutõbi ja loomade haigus marutaud on ravimatud viirusnakkushaigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja lõppevad surmaga. Marutõve peiteaeg on 12 päevast ühe aastani. Maailmas nakatub marutõppe igal aastal 50 000-100 000 inimest.

Eestis on esimesed teated marutõppe nakatunud inimesest 1713. aastast ning viimased 1986. aastast, mil suri kümneaastane tüdruk. Lätis nakatus ning suri mullu marutõppe esimene inimene üle kümne aasta, Leedus suri tänavu märtsis marutõppe kuueaastane poiss.