LOE, millised on Tallinna mullu kõige paremini restaureeritud majad
Kultuuriväärtuste amet avaldab igal aastal tunnustust eeskujulikult restaureeritud hoonete eest, mille tulemusel linnapildis hoitakse elus vanu ehitustraditsioone ja säilitatakse väärtuslikke ajaloolisi arhitektuuridetaile.
Paremini restaureeritud kultuurimälestisteks tunnistati vanalinnas Pagari 1 ning väljaspool vanalinna Raua 39, samuti tõsteti esile Allika 4.
Pagari 1 on baltisaksa kunstnik-arhitekt Hans Schmidti poolt 1912. aastal projekteeritud juugendi mõjudega uusklassitsistlik hoone. Algselt kõrgklassi esinduslikuks üürimajaks ehitatud, teenis vahepealsetel aastatel jõustruktuure ning tänaseks päevaks on talle tagasi antud keskmisest luksuslikemate korteritega elamu funktsioon.
Lisaks rikkaliku välisilme taastamisele restaureeriti hoonel algsed interjööridetailid, nagu aaderdusega trepikodade tiibuksed, liftid ja faasitud klaasidega vestibüülide uksed, kaunid juugendstiilis laerosetid ja trafarettmaalingute fragmendid. Süngemaid päevi jäeti meenutama piiluauguga välisuste metall-luugid, paar keldrikongi ning salakäik.
Raua 39 ehitati samuti 1913. aastal ning korterelamu projekteerinud arhitekt Karl Burman elas ise selles hoones valmimisest kuni 1925. aastani. Tegemist on Tallinna ühe suurejooneliseima juugendelamuga, mille fassadide restaureerimisel on kinni peetud originaaliläheduse printsiibist.
Taastatud on erineva viimistlusega tumedad ja heledad krohvipinnad ning ornamentaalne krohviplastika, restaureeriti vanad aknad ning sobimatud plastaknad vahetati puidust originaalikoopiate vastu, millega ühtlustati hoone välisilmet.
Lenderi-tüüpi elamu Allika 4 restaureerimisel säilitasid omanikud peaaegu täielikult vana laudise, pehkinud kohad plommiti vana materjaliga.
Tänukirjaga tunnustati ka Õllepruuli 5 ja Rahukohtu 5 arhitektuuriajaloolise väärtusega hoonete oskuslikku ennistamist.
Õllepruuli 5 on Tõnismäel asuv Johan Laidoneri elamu. Ennistustööd on ette võetud kompleksselt - lisaks fassaadidele ja siseruumidele korrastati ka ümbritsev haljastus. Restaureeritud on kvaliteetselt ja suure põhjalikkusega, hoones kasutatud kaasaegsed lahendused on sobitatud ajaloolisesse interjööri.
Toompeal Patkuli vaateplatvormi naabruses asuv Rahukohtu 5 on väärika ajalooga objekt. Avariilises seisukorras endise aadlihoone asemel on nüüd Tallinna vanalinn juurde saanud väärika arhitektuuripärli. Hoone suurimaks väärtuseks võib pidada II korruse laelaudisele 1730.–1740. aastatest pärinevat Tallinna vanalinna üht suuremat barokset maalingut.
Kultuurimälestiste kategoorias tõsteti esile veel Toom-Kooli 21 ja üle 10 aasta tühjalt seisnud ning uuele elule puhkenud Kooli 9. Samuti pälvis tunnustust Toompuiestee 24 hoone, mis rekonstrueeriti hubaseks Riigimetsa Majandamise Keskuseks.
Parimad majad miljööaladel on Köie 3 ja Soo 42.
Köie 3 on väike 1899. aastal ehitatud Lenderi-tüüpi elamu Kalamaja miljööalal, mis oli säilinud üllatavalt hästi: alles oli laudis, tänava- ja hoovipoolne välisuks ja enamik originaalaknaid, mis said kõik eeskujulikult restaureeritud. Traditsiooniliste ehitusvõtetega, sealhulgas soojustades palgivahesid vaid takuga, ja originaaldetailide säilitamisega on sellel hoonel alles jäänud tõelise vana maja hõng.
Soo 42 Kalamajas on Karl Treumanni projekteeritud Tallinna maja 1935. aastast, mis esindab seoses tuletõrjenõuete kaasajastamisega uuendatud hoone väliskuju ja korterite planeeringuga kivitrepikojaga hoonetüüpi. Maja kuulub esimese omaniku otsesele järeltulijale - ehk seetõttu on nii aupaklikult suhtutud hoone korrastamisel lubikrohviga uuendamisse, esialgse värvilahenduse säilitamisse ning originaalakende restaureerimisesse.
Veel märgiti tänukirjadega ära Kentmanni 18, Loode 14, Ristiku 4B, Vabriku 10, Valgevase 12, Wiedemanni 11 ja Sõbra 20 majad.
Hopneri maja suures saalis kell 15 algaval üritusel annab preemiad ja tänukirjad üle kultuuriväärtuste ameti juhataja Aini Härm koos muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Dubovikuga.
Seekordne restaureerimispreemiate üleandmine toimub kaheteistkümnendat korda. Muinsustundlikult korrastatud hoonete omanike kõrval soovitakse esile tõsta arhitekte, järelevalve teostajaid, ehitajaid, restauraatoreid ja arendajaid.
