LOE, kuidas USA kaubanduskoda survestas Eestit kruvisid kinni keerama

 (187)
LOE, kuidas USA kaubanduskoda survestas Eestit kruvisid kinni keerama
Foto: Siim Lõvi

Võltsimisvastane kaubandusleping ACTA pole vaid kaitseminister Mart Laarile piinlikke vahejuhtumeid tekitav teema, vaid see on osa USA suurfirmade tugevast survest Eesti sugustele riikidele, et autoriõiguste rikkujaid ülikõrgete karistustega hirmutada.

Eelmisel kevadel saatis USA kaubanduskoda Eestis kirja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ja justiitsminister Kristen Michalile, et Eesti karmistaks järsult karistusi autoriõiguste rikkumise eest. Lisaks lobistasid ameeriklased veel mitmes neile olulises küsimuses.

26. aprillil 2011. saadetud USA kaubanduskoja kirjas nõutakse praeguste karistuste karmistamiseks ennetavate trahvide sisseviimist. Kaubanduskoda viitas oma kirjas sellele, et Eesti viis natuke aeg varem oma õigusruumi sisse ennetava trahvi mõiste seoses eraisikute õiguste rikkumisega. Kaubanduskoda ei täpsustanud, millist eelnõud nad mõtlesid, ent tõenäoliselt oli tegemist allikakaitse seadusega kehtestatud võimalusega mõista seaduse rikkujatele ka ennetavaid trahve selle tulu eest, mida rikkuja võib tulevikus teenida.

Kaubanduskoda kurtis, et autoriõiguste rikkujad peavad praegu Eestis ka kohtus kaotamise korral tasuma vaid antud teose litsentsi hinna, ent kohtus käimise kulud võivad olla sellest kordades suuremad. Ameeriklased tegidki seetõttu ettepaneku lisada seadusandlusse autoriõiguste rikkumise eest ka ennetavad trahvid. "Kaotatud tulu tagasi saamise asemel võib autorõiguste omanik nõuda tegelikust kaotusest sõltumatut hüvitist," kirjutas USA kaubanduskoda.

Seotud lood:

Nende ettepaneku kohaselt võiks ennetav trahv olla näiteks kahe või kolmekordne autoriõiguste litsentsi summa või näiteks teatav kindel rahasumma, mille aluseks võiks olla miinimumpalk või keskmine palk.

Lisaks tehti ettepanek muuta seaduseid, et internetipiraatluse takistamiseks muuta internetilehekülgede omanikud ja teenusepakkujad vastutavaks autoriõiguseid rikkuvate teoste levitamise eest nende kodulehekülgedel, kui nad ei eemalda vabatahtlikult oma kodulehtedelt autoriõigseid rikkuvat materjali. Lisaks tahtsid ameeriklased, et karmistataks seaduseid ka töö käigus tekkinud autoriõiguste suhtes, et tööandja õiguseid töötaja loodud teoste autoriõigustele paremini kaitsta.

Ka suitsupakkide pakendamisreeglid sattusid autoriõiguste seisukohalt ameeriklaste kriitika alla. Samasse autoriõiguste rikkumise kirja lisasid ameeriklased ka kriitika Euroopa Liidu tasandil arutatud suitsupakkide "palja pakendamise" kohta, mille kohaselt oleks suitsupakkidele keelatud lisada kõikvõimalikku kulda ja karda, millega tootjad üritavad praegu oma suitsupakke ahvatlevamaks teha. Euroopa Liidus arutatud kava kohaselt näeksid kõik suitsupakid samamoodi välja ning nende peale saaks trükkida vaid margi nime, hoiatuse ohutuse kohta ja veel natuke infot vastavalt ettenähtud nimekirjale.

"Palja pakendamise regulatsioon eemaldaks sisuliselt enamuse viise, kuidas tootjad saavad oma tooteid konkurentide omadest toote pakendamise abil eristada," kurtsid ameeriklased. Taoline pretsedent võimaldaks USA kaubanduskoja hinnangul luua selliseid piiranguid ka teistele ebatervislikuks peetavatele, ent seaduslikele kaupadele, nagu maiustused, karastusjoogid, kiirtoit ja muud tooted.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare