Loe, kuidas saab internetist osta omale Eesti kodakondsust
Järgnevalt avaldame ajakirjaniku telefonivestluse Vitaliga.
Tere. Mulle soovitati teie firmat, sest te tegelete passidega.
Jah, õige.
Mul on vaja Eesti kodakondsust. Ma elan siin, aga tahan sõita läände.
Aga kas teil on Vene kodakondsus või hall pass?
Hall.
Aga kuhu te tahate sõita?
Noh, ausalt, ma tahan minna Küprosele.
Selge. Ma sellepärast küsin, et kas teil on vaja Eesti kodakondsust või piisab Rumeenia kodakondsusest?
Tegelikult on mul Eestis ka sugulasi, aga nagu mul, ei ole ka neil kodakondsust.
Selge. Kas te lugesite meie kodulehekülge?
Jah, üht-teist lugesin kodulehelt küll.
Lihtsalt Rumeenia kodakondusega on natuke lihtsam. Me tõestame, et teie vanemad sündisid Rumeenia vürstiriigi territooriumil ajavahemikul 1918 kuni 1940.
Ja kuidas seda tõestada? Mulle tundub see natuke kummaline.
Noh, see on ainult Rumeenia. Eestis on olukord teistsugune. Rumeenias pole arhiivimaterjalid sellest ajast säilinud. See territoorium on nüüd Moldova koosseisus, mis 1918. aastal oli Vene impeerium. Aastal 1918 läks see Rumeenia koosseisu ja 1940. aastal tagasi Nõukogude Liidule. Ja me väidame nüüd, et näiteks teie vanaema on aastatel 1918 kuni 1940 nendel aladel sündinud ja sai Rumeenia kodakondsuse. Kuna arhiiv pole säilinud, siis ei saa seda kontrollida.
Aga kas mul ei tule sellest mingit pahandust? On see üldse seaduslik?
Absoluutselt. Sind esindab advokaat, kes läheb kohtusse ja ütleb, et su vanaema sündis näiteks 1935. aastal Moldovas. Puuduvad tõendid, et see nii ei ole.
Rumeenia Rumeeniaks, aga kas Eestis on see ka võimalik?
Ei. Eestis on see võimatu, sest seal on arhiiv säilinud ja kõik tõestatav. Eesti on vaja tõestada isadust. Me peame minema jälle kohtusse ja tõestama, et kes on teie bioloogiline isa. Tegelikult võib saada kodakondsuse täiesti loomulikul viisil. On kaks advokaati. Üks esindab isa, teine teid ja kuna ei vaidlust ei teki ja pooled lepivad omavahel kokku, siis vajadust DNA ekspertiisiks ei teki.
Aga kust leida see „isa“, kes on nõus kokku leppima?
Noh, me lihtsalt otsime Eestist teatud vanuses, vanema kui 60 aastat, mehe ja maksame talle raha. Nad on sellega nõus. Põhimõtteliselt ei maksa see talle midagi. Lihtsalt on vaja allkirjastada volikiri.
Aga mul on väike hirm, et äkki ma saan pärast karistada?
Ja kes saab teid karistada? See on täiesti seaduslik. Me ei tee midagi ebaseaduslikku. See on väike auk õigusaktides.
Aga mu oma isa on veel elus? Kuidas käituda?
No te saate aru, siin on moraalne ja eetiline küsimus. Meie leiame isa, kes on etniline eestlane. Teie tunnistate, et ta on teie isa, saate uue sünnitunnistuse ja isanime.
Aga see on ju ebaseaduslik. Ma ei taha, et mul pärast politseiga pistmist tuleb?
Ei, miks? Selles ei ole midagi ebaseaduslikku. Täiesti seaduslik. Miks te nii arvate? Seal on isa, kes deklareerib, et ta on teie tegelik isa. Ei uurita DNAd, saad uue sünnitunnistuse. Siin saate vastu vaielda ainult teie.
Kui ma õigesti mõistan, siis kui kõik on vait, sellest pahandust ei tule?
Muidugi. Need potentsiaalsed isad saavad selle eest palju raha. Ja volikirjaga koos me kirjutame advokaadi juures alla, et te loobute oma õigusest tema varale ning lükkate tagasi tema eestkoste vanaduses. See tähendab, et kõik see on reguleeritud.
Et ta siis vanaduses ei ütleks, et ma olen ju su isa ...
Muidugi, muidugi. Et mitte öelda, et nüüd ma olen vana ...
Ja öelge palun, kas see 16 000 eurot, mis koduleheküljel on öeldud, on lõplik summa?
Jah, see on täiesti täisteenus. Te annate meile volituse esindada oma huve kohtus. Me tegeleme juba „isade“ otsimisega. Meil on juba olemas mõned inimesed, kellega meil on leping. Meid esindavad Eesti juristid.
Kas need on head advokaadid?
See on üks suuremaid advokaadibüroosid.
Aga milline?
Ma ei saa seda avaldada. See on konfidentsiaalne info. Seda näete pärast lepingu allkirjastamist. Aga ma võin öelda, et see on üks suuremaid advokaadibüroosid Tallinnas. Üks viiest suuremast.
Selge, millest ma pean alustama?
Me peame teiega kohtuma. Me käime mõnikord Eestis. Alles kaks nädalat tagasi olime kolleegidega Eestis.
Saame siis kokku.
Praegu me ei oska öelda, millal me järgmine kord Eestisse tuleme. Võib-olla enne uut aastat või kohe pärast seda. Siis me kohtume, näete lepingu tingimusi ja sõlmime lepingu, Teie annate meile volitused esindada oma huve kohtus. See on kõik. Me otsime isa. Me näitame teile teda, et nõustute. Teie ütlete „jah“, siis on hästi. Läheme kohtusse. Tuvastame isaduse, pärast lähete vahetate sünnitunnistuse ja lähete migratsiooniametisse. See on teie põhiseaduslik õigus – vereõigus.
Õigusliku menetluse pärast ei peaks te muretsema. Noh, kui rääkida muust, siis me püüame leida võimalikult vana isa, sest noh... teate isegi.
***
Mõne aja pärast helistas Vitali tagasi ja rääkis, et arutas seda teemat kolleegidega. „Teil on lihtsam teha Rumeenia passi,“ rääkis ta. „Sellega on teil võimalik elada kogu Euroopa Liidus, aga ainult kuni 2014. aastani on töötamiseks piirangud Suurbritannias. Kuid Eesti, Küpros - kõik on avatud riigid. Rumeenia passiga saate jääda Eestisse, Küprosele ...“
Ajakirjaniku küsimusele, miks ta otsustas, et Rumeenia kodakondust saada on antud juhul lihtsam kui Eesti oma, vastas ta: „Noh, esiteks, on moraalne ja eetiline mõõde - su isa on elus. Lisaks saab Rumeenia kodakondsuse poole hinnaga. Ja ei ole vaja midagi muuta – teeme selle vanavanemate kaudu. See tähendab, et seal ei muudeta dokumente. Ja Rumeenia ei tunnusta topelt, aga teist kodakondsust. Ja teie hall pass jääb alles.“
