Loe, kuidas Kredex selgitab Autorollos 325 000 euro maksumaksja raha kaotamist
Ettevõtlusminister Liisa Oviir lükkas riigikogu liige Artur Talviku järelpärimisele saadetud vastuses tagasi süüdistused, et maksumaksjale kuuluv SA Kredex eelistas kuidagi Reformierakonna tipp-poliitik Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse firmat Autorollo, kui Kredex garanteeris Autorollo ostuks antud laenu. Hiljem kaotas Kredex Autorollo pankrotipesas suure summa.
Kui Väino Pentus tahtis kümnekonna aasta eest oma partner Tiit Pohla Autorollost välja osta, võttis ta selleks Swedbankist suure laenu, mida 75 protsendi ulatuses käendas maksumaksjale kuuluv SA Kredex.
Autorollo sattus hiljem majandusraskustesse ja kanditi seejärel varast tühjaks. Praeguseks on Autorollo tsiviilasjas ringkonnakohus otsustanud, et kantimise korraldasid Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus, kes tõid selle jaoks firmasse advokaat Siim Roode.
Samas on avalikkuses tekitanud küsimusi, miks ikkagi otsustas maksumaksjale kuuluv Kredex garanteerida laenu, mis võeti, et üks ettevõtja saaks oma firmast partneri välja osta.
Autorollo polnud erand
Kredex teatas riigikogule saadetud vastuses, et perioodil 2007-2009 rahastas Kredex kokku 44 transpordisektoris tegutsevat ettevõtet. Nimetatud ettevõtetele väljastati käendusi kogumahus 2,4 miljonit eurot, mille abil kaasasid ettevõtted pankadest täiendavat finantseeringut kogumahus 5,4 miljonit eurot.
Kredex teatas samuti, et osaluse omandamises teises ettevõttes Kredexi laenukäenduse abil ei ole midagi erakorralist, see on kooskõlas Euroopa Liidu, riigi ja Kredexi siseste regulatsioonidega.
Kuna Kredex ei ole pidanud eraldi statistikat laenu sihtotstarbe, sealhulgas osaluste omandamise projektide arvu kohta, ei ole teises ettevõttes osaluse omandamiseks võetud tagatud laenude täpset arvu võimalik nimetada. Osaluste omandamiste projektide osakaal on hinnanguliselt umbes viis protsenti Kredexi poolt väljastatud käenduste mahust. Viimaste aastate jooksul on MBO (management buyout) ja M&A (mergers and acquisitions) projektide osas aktiivsus märgatavalt suurenenud.
Ei mingit Rosimannust
Ajakirjandusest on läbi käinud info, et Rain Rosimannus pidas läbirääkimisi Ülo Kallasega Swedbankist, et Väino Pentus saaks firma ostmiseks laenu. Kredex kinnitab aga, et nendega Rosimannus ei suhelnud.
"Rain Rosimannus ei ole suhelnud Kredexi ega meile teadaolevalt ka Kredexi nõukogu liikmetega (Autorollo projekti üle otsustamine ei olnud ka Kredexi nõukogu pädevuses). Ka Swedbanki poolt Kredexile esitatud dokumentides ei esine Rain Rosimannuse nime," teatas Kredex vastuseks.
Samuti polnud Kredexi töötajatel asutuse sõnul sel teemal mingit suhtlust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajatega.
Kredex lükkas tagasi kahtlused, nagu oleks asutus soovinud Autorollo teema vaikselt maha matta. "2012 veebruaris toimus Autorollo pankrotihalduri juures koosolek, millest võtsid osa kolme võlausaldaja esindajad (sh panga esindaja ja Kredexi esindaja). Koosolekul otsustati Autorollo tegevuse suhtes prokuratuurile kriminaalasja algatamiseks avalduse esitamine. Nii pank kui Kredex soovisid kriminaalasja algatamist ja pankrotihaldur vastavasisulise avalduse 2012 veebruaris prokuratuurile ka tegi. Seega on kriminaalasja algatamise taga suuresti pank ja Kredex: pank ja Kredex suurimate võlausaldajatena oleksid saanud kriminaalasja algatamist blokeerida, kuid seda nad ei teinud. Vastupidi - pank ja Kredex olid kriminaalasja algatamise poolt."
Selles kriminaalasjas on praegu kohtu all Väino Pentus ja Siim Roode.
Suur kahju
Kredexi lõplikuks kahjuks Autorollo juhtumis kujunes 324 373 eurot. Kredexil õnnestus enda käenduskohustust vähendada 31 955 euro võrra, lisaks sai Kredex nõude müügist tulu 3 500 eurot.
Tulenevalt laenusaajate äririskide realiseerumisest on laenude käendamisel kahjude väljamaksmine Kredexi jaoks asutuse sõnul tavapärane tegevus. 2011. aastal maksti välja kahjusid 5,6 miljonit eurot, 2012. aastal 3,8 miljonit eurot, 2013. aastal 2,5 miljonit eurot ja 2014. aastal 3,1 miljonit eurot.
Riigi seisukohalt on Kredexi hinnangul oluline, et ettevõtjate poolt makstud tasud laenukäenduse kasutamise eest kataksid pikas perspektiivis nii Kredexi administreerimiskulud kui ka võimalikud laenude käendamisest tulenevad krediidikahjud. Kuigi Kredex oli majanduskriisi perioodil võetud täiendavatest riskidest tulenevalt aastatel 2010-2011 märkimisväärses kahjumis, siis pikas perspektiivis on teenitud mõõdukat kasumit ning perioodi 2001-2014 tulemiks on kokku 6,2 miljonit eurot.
