Harku kinnipidamisasutuse alguseks võib pidada 1926. aastat, kui sinna otsustati rajada sunnitöövangla, vahendab vanglateenistuse koduleht.

1920.–1930. aastatel oli Harkus eri aegadel täiskasvanute vangla, alaealiste kurjategijate parandusmaja ning tööpõlgurite ja joodikute töölaager.

Selline nägi Harku vangla välja 2012. aasta veebruaris, kui Galojan oli juba süüdi mõistetud:

1. jaanuaril 1938 asutati Murru vangimaja kivitööstusena, kus oli võimalik tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut.

1965. aastal muudeti Harku vangla naistevanglaks.

1. jaanuaril 2001 liideti Murru vanglaga Rummu vangla.
1. veebruaril 2001 asutati Rummu avavangla.
1. detsembril 2007 liideti Murru vanglaga Ämari vangla.
1. aprillil 2004 liideti Rummu avavangla Murru vanglaga.
15. jaanuaril 2011 liideti Harku vangla Murru vanglaga.
31. detsembril 2012 suleti Harku ja Murru vangla Murru territoorium.
1. aprillil 2014 suleti Harku ja Murru vangla avavangla.

Harku vangistusosakonda paigutatakse nais- ja meessoost süüdimõistetud isikud.

Harku vangistusosakonnas võivad viibida kuni nelja-aastased lapsed koos emaga – neile on kohandatud eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Alates 2010. aasta algusest paigutatakse Harkusse ka eakamad meesvangid.

Uimastiprobleemidega vangidele on kaheksakohaline sõltuvusrehabilitatsiooniosakond. Osakonnas korraldatakse intensiivset programmi, mis aitab sõltuvusega toime tulla ja sellest vabaneda.

Harkus saab omandada põhi- ja keskharidust ning õmbleja ja aianduse eriala.

Alates 2001. aastast korraldab Harku õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas.

Vangla koosseisus on 109,8 teenistuskohta, sealhulgas 72 vanglaametniku ametikohta. Harku ja Murru vangla vangide arvu vaata siit.