Palgasaajate arv tõuseb 2017. aastal seniselt kümnelt kuueteistkümnele. Kunstniku- ja kirjanikupalga eelarve eraldab kultuuriministeerium toetusena loomeliitudele, palga saajad valib välja ja palga maksab Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kunstnike Liit, teatas kultuuriministeerium.

Kultuuriministeerium algatas kunstniku- ja kirjanikupalga pilootprojekti 2015. aastal kolmeks aastaks esialgu viiele kunstnikule ja viiele kirjanikule. Selle eesmärk on võimaldada tippvormis vabakutselistel kirjanikel ja kunstnikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja rikastada seeläbi Eesti kultuuri.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul oli kunstniku- ja kirjanikupalga loomine ühiskonnale märgiline samm, sest sellega tunnustati loometööd nagu iga teist tööd. „Kunstniku- ja kirjanikupalk tagab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid. See annab loojale kindlustunde ja loomerahu,“ selgitas Saar. „Otsus eraldada loomeliitudele täiendavalt raha veel kuue palga maksmiseks kinnitab, et eelmisel aastal käivitatud pilootprojekt on edukas ja palgasaajate ringi laiendamise järele on endiselt vajadus,” ütles Saar. Minister lisas, et palgasaajate arvu edasine suurenemine sõltub riigieelarve võimalustest ja eeldab läbirääkimisi kultuurieelarve kontekstis kõigi osalistega.

Ka täiendavate palkade lisandudes jääb alles väga tõsine konkurents, mis peaks tagama, et palka saavad tõepoolest parimatest parimad, tublimatest tublimad
Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev rääkis, et kirjanikel on alternatiivsed sissetulekuvõimalused väiksemad kui paljudel teistel loovtöötajatel, seetõttu on riigi toetus neile eriti oluline. „Suurteose kirjutamine või tõlkimine nõuab pühendumist, seda ei saa teha teiste tööde kõrvalt. Kirjanikupalk loob selliseks loometööks vajalikud tingimused,“ ütles Aleksejev. Ta toonitas, et kirjanikupalk on mõeldud autoritele, kes on end tõestanud ja kes kirjutaksid nii ehk naa, kuid nüüd saavad nad oma annet realiseerida täies ulatuses.

Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu lisas, et lisaks õigusele realiseerida loomingulisi ambitsioone, tunnustavad kultuuritarbijad-maksumaksjad palgaga loovisikute loodavat avalikku hüve ja asendamatut panust meie kultuuri. „Ka täiendavate palkade lisandudes jääb alles väga tõsine konkurents, mis peaks tagama, et palka saavad tõepoolest parimatest parimad, tublimatest tublimad,“ rõhutas Allsalu. „Valdkonna sees teame ja näeme, et sellist tuge oma tegevuseks vajaksid ja vääriksid paljud, kuid rõõmustada tuleb iga lisanduva kunstniku üle, kes saab kolme aasta jooksul anda endast parima sellisel väärikal moel,“ ütles Allsalu.

2017. aastaks eraldatakse kummalegi loomeliidule palgaraha kokku kuueteistkümnele loovisikule. Ühe palga suurus on üle-eelmise aasta (2015) keskmine brutokuupalk koos kõigi maksudega. Palka maksab loomeliit avaliku konkursi alusel valitud isikutele kolme aasta vältel.

Palga erinevus loomestipendiumist on lisaks pikaajalisusele sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Kunstniku- ja kirjanikupalk ei asenda loovisiku toetust, mida makstakse loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel vabakutselistele loovisikutele, kellel puudub loometööst sissetulek.

Eesti Kirjanike Liidule laekunud 54 sooviavaldaja hulgast valiti möödunud aastal välja esimesed viis kirjanikku, kes alates sellest aastast kokku kolme aasta jooksul saavad püsisissetulekut: Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Triin Soomets. Eesti Kunstnike Liidule laekus 73 taotlust ja nende seast langes valik nii: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.

Need kümme inimest saavad sel ja kahel järgmisel aastal palka 2014. aasta keskmise brutokuupalga järgi ehk 1005 eurot. Kätte saavad nad kuus 805,86 eurot. Kümne keskmise palga kogukulu riigile aastas on nende inimeste puhul 161 363 eurot. Möödunud aastal oli keskmine brutopalk umbes 1060 eurot kuus.

Loe lisaks kunstniku ja kirjaniku pilootprojekti kohta siit.