Kaitseväe juhataja on andnud korralduse alustada ametkondlikku juurdlust, riigikontroll on info edastanud ka keskkriminaalpolitseile, teatas riigikontrolli pressiesindaja.

Auditi käigus analüüsiti kütusekulusid kuude kaupa ning võrreldi kuuaruannetes näidatud mahakantud kütusekoguseid laevamehhanismide töötundide kuuaruannete, logiraamatu ning masinate päevaraamatu andmetega. Laevade Wambola ja Sulev kütusekulu osas audiitoritel olulisi märkusi ei olnud. Kütuse mahakandmine oli ligikaudses vastavuses mehhanismide töötamise ajaga.

Riigikontrolli hinnangul olid aga maha kantud kütusekogused staabilaeval Admiral Pitka märgatavalt suuremad, kui võiks eeldada laeva läbisõidust ja laevamootorite tööajast lähtudes. Riigikontrolli audiitorid tuvastasid keskmise kütuse tunnikulu märgatavad kõikumised (71 liitrit kuni 1170 liitrit).

Audiitoritele ei suudetud anda rahuldavat selgitust keskmise kütusekulu sedavõrd märgatava kõikumise kohta vaadeldud kuudel.

Mereväe staabi kontroll laevade kütusekulu üle ei olnud riigikontrolli hinnangul rahuldaval tasemel. Kuluaruandeid ei olnud alati kontrollitud ja kinnitatud ega analüüsitud kütusekulude vastavust laevade läbisõidule ning laevamootorite tööajale. Mõnel juhul oli kuluaruande kinnitanud sama isik, kes selle oli koostanud.

Kaitseväe juhataja teatas riigikontrollile, et mereväe ülemale on antud korraldus viia läbi ametkondlik juurdlus laeva Admiral Pitka kütusekulude osas.

Riigikontroll leidis ka, et mereväe staap oli teinud makseid puuduliku sisuga dokumentide alusel, sest alati ei olnud järgitud riigi raamatupidamise üldeeskirjaga ette nähtud dokumentide kontrolli nõudeid, mistõttu mõnel juhul oli võimatu kontrollida tehtud ehitus- ja remonditööde mahu vastavust makstud summadele.

2004. aasta jaanuaris sõlmiti ilma riigihanget korraldamata töövõtuleping AS-iga Holliger Grupp pesuruumi, puhkeruumi ja leiliruumi ehitamiseks laeval Admiral Pitka. Hinnapakkumise ja töövõtulepingu kohaselt oli töömaksumus kavandatud summas 374 938 krooni. Tegelikult kanti AS-ile Holliger Grupp saunaruumide ehitamise eest 430 652 krooni. Seega kujunes tööde maksumus ettenähtust 55 714 krooni ehk 15 protsendi võrra suuremaks.

Lisatööde nimetus ja maksumus olid täiendavalt esitatud hinnapakkumistel. Pesu-, puhke- ja leili¬ruumi üldpind on kokku 27 m2, seega kujunes sauna ühe ruutmeetri tööde maksumuseks 15 950 krooni.

Riigikontrolli hinnangul ei vasta pesemis-, puhke- ja leiliruumi (saun) ehitamisel tehtud tööde mahud makstud summadele. Kaitseväe juhataja kinnitusel tehakse augustis ekspertiis laeval teostatud sauna ehitustööde kohta.

Muude auditeeritud toimingute osas oli mereväe staabis raamatupidamisarvestus korraldatud põhiosas riigi raamatupidamise üldeeskirja kohaselt ja majandustehingud tehtud valdavas osas kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Mereväe staabi varad moodustasid 2004. aasta lõpul 136 miljonit krooni, sh põhivara 112 miljonit krooni. Riigieelarvest eraldati 2004. aastal staabile 96 miljonit krooni.