Riigi poolt välja töötatud huvitegevuse kontseptsioon rakendus alates 2017. aasta sügisest ja tõi Tallinnasse möödunud aastal 333 614 eurot lisaraha ning käesoleval aastal 858 846 eurot lisaraha, mille kasutamise eesmärgiks oli leida üles ja tuua huvitegevusse need noored, kes hetkel huvitegevuses ei osale.

“Tallinna linnavalitsus on saanud riigilt pea 1,2 miljonit eurot lisaraha noortele huvitegevuse pakkumiseks. Kui linnas aga munitsipaalhuvikoolide kohatasud tõusevad, tekib igal mõtleval inimesel küsimus: mis selle rahaga tehtud on ja kuidas hinnatõus kättesaadavuse eesmärki täita aitab?” märkis Juske.

Tema sõnul on viimasel ajal meedia tähelepanu alla sattunud noortekambad, kelle seas on olnud ka vägivaldseid ning meelemürkidega pahuksis noori. “Kui linn kasutaks raha otstarbekalt ning suunaks rohkem ressursse huvitegevusse, aga ka noorsootöösse, siis oleks meil igavusest alkoholi ja tubaka juurde jõudvaid ning suurtes kampades jõlkuvaid noori Tallinnas vähem,” lisas Juske.

“Mis sai Keskerakonna lubadusest igale lapsele tasuta huviring võimaldada? 727 miljoni eurose eelarve ja riigi täiendava sihtotstarbelise toetuse juures peaks linn leidma selle raha ikka mujalt kui kohatasu hinnatõusust.”

Huviharidse kättesaadavus on tõusnud päevakorda noorte vägivallalaine esilekerkimise valguses, kuna nii politsei kui ekspertide sõnul on probleemsete noortega tegelemiseks vaja eelkõige tõhustada sotsiaaltööd ja lihtsustada noorte vaba aja veetmise võimalusi.

Tallinna linnalt ei õnnestunud eilse päeva jooksul vaatamata järelepärimistele sellel teemal kommentaari saada.