Linnavalitsus võitleb majade veidra numeratsiooni eest
Ka Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe sõnul on nummerduse korrastamine mõistlikkuse printsiibil vajalik. "Hea tuleviku ja selge joone nimel on ta asjakohane ära teha," ütles Lindmäe, lisades, et ilmselt tekib hetkeks küll pisike segadus, kuid siis õpitakse kiiresti ümber ja edaspidi on kõik juba parem.
Praeguse seisuga Kuressaare linnavalitsus muudatustega kaasa minna ei soovi, põhjendades segaselt paiknevaid majanumbreid peamiselt ajaloolise taustaga. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul on nii väikses linnas nagu Kuressaare inimesed, ka päästjad, kehtiva süsteemiga kursis.
Linnavalitsus püüab teha nii vähe muutusi kui võimalik, kuid samas piisavalt, et aadressiandmed oleks korrektsed, selgitas abilinnapea. Aadressiandmed peavad olema üheselt arusaadavad, sõnas Koov, kuid see ei tähenda, et need peaksid minema vastuollu varasemate traditsioonidega.
Muinsuskaitse Saaremaa vaneminspektori Mihkel Koppeli sõnul on Kuressaare ajalooline info seotud majade numbritega, nii on see olnud linna loomisest saati. Muinsuskaitsja lisas, et numbrite vahetamine tooks kaasa palju segadust ja see ei ole seda pingutust väärt. "See on jabur, me ei anna numbrite vahetamiseks kooskõlastust," ütles Koppel.
Kuressaare linnavalitsus on maa-ametile saatnud ka ametliku vastuse, kus tuuakse välja linnavalitsuse ja kohaliku muinsuskaitse ühine seisukoht. Kuressaare linnaarhitekt Hannes Koppel leiab maa-ametile saadetud kirjas, et ajalooliselt väljakujunenud kruntide aadresside muutmine ei ole põhjendatud.
Hannes Koppel lisab kirjas, et olemasolev kruntide nummerdussüsteemi säilimine on hädavajalik Kuressaare vanalinna parema säilitamise, uurimise ja restaureerimise huvides, kuna linna rajamisest saati kuni pea tänase päevani on säilinud algne aadressiandmete süsteem ja tänavanimed.
Kuressaare vanalinnas on mitmeid tänavaid, kus paaris ja paaritud majanumbrid ei ole alati teine teisel pool tänavat. Selliseid maju on nii Komandandi kui ka Garnisoni uulitsal. Hea näide on aga Allee tänav, kus majad on ehitatud vaid ühele tänavapoolele. Mihkel Koppeli sõnul oleks veider, kui sellisel juhul peaks pooled numbrid lihtsalt vahelt ära jätma.
Allee tänaval elab ka perekond Asumets, kelle peretütar Riina teab seda maja juba sünnist saati. Numbrite vahetamise plaanist ta küll kuulnud pole, kuid arvab, et oma maja numbri vahetamine peaks olema iga omaniku enda otsustada.
Esialgu soovib maa-amet vaid teada, milline on omavalitsuste seisukoht antud küsimuses. Sarnane ettepanek on saadetud kõikidele Eesti omavalitsustele ja kokku vajaks Kivisalu sõnul Eestis ümberadresseerimist 10-12% kõikidest katastriüksustest ja hoonetest.
Maa-ametnik Mall Kivisalu sõnul hakatakse nüüd uurima, kas omavalitsuste antud põhjendused on piisavad, et tänavanimed või majanumbrid muutmata jätta. Hetkel ei ole nende käsutuses meetodeid, mis sunniksid omavalitsusi aadresse muutma, kuid alates järgmisest aastast on võimalik omavalitsusi ka sundida hoonete ja katastriüksuste koha-aadresse muutma.
Ruumiandmete seaduse kohaselt rakendub vastav järelevalvesüsteem ning kui näiteks mõni linn ei soovi vaatamata ettekirjutusele aadresse nõuetele vastavaks muuta, saab neid mõjutada läbi sunnirahade. Järelevalve algatatakse Kivisalu sõnul siis, kui omavalitsuse vastuargumendid ei ole piisavalt kaalukad.
Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et linn peab seadust vajalikul määral täitma ning vabandas ette inimeste ees, kelle aadress seoses uute ettekirjutustega muutuma peaks. Majanumbri vahetamise kulud katab sel juhul omavalitsus.
