Viik ütles Delfile, et interneti teel rahvaloenduse korraldamine on väga hea mõte. „Seda on pikka aega ette valmistatud ja ka selle tehniline teostus on päris hästi välja kukkunud,“ hindas Viik.

Tema sõnul ei saa kasutajaliides meeldida kõigile. „Meil on palju erinevaid interneti kasutajaid ja väga paljud võivad sedalaadi suure küsimustikuga esmakordselt kokku puutuda,“ rääkis Viik, kelle sõnul on kasutajaliides kasutajasõbralikkuse ja mahukuse kompromiss.

„Ankeet ise on väga mahukas ja selle juures kõigile meeldida ei olegi võimalik,“ ütles Viik. „Ta on nii hea, kui me suutsime seda sel hetkel teha.“

Viik hindas mugavaks võimaluseks, et rahvaloenduse ankeedi täitmist internetis on võimalik salvestada ja pooleli jätta ning hiljem edasi täita. Tal endal oli esmaspäeval intervjuu andmise ajal ankeedi täitmine veel pooleli, kuid lootis leida õhtul pool tundi, et see lõpetada.

„Mõeldes selle peale, missugune taak inimesi ees ootab, kui veebruaris-märtsis tuleb rahvaloendaja neid otsima, siis kibekähku hakkavad nad rahvaloenduse ankeeti internetis täitma,“ ütles Viik. „See on kindlasti tunduvalt mugavam viis, kui koos rahvaloendajaga asi ette võtta.“

Et tekkiva info töötlemine on väga täpselt reguleeritud, ei pea inimesed kartma info lekkimise pärast, lisas Viik.

„Usaldusväärsus on kindlasti sedaviisi rahvaloenduse korraldamisel alati küsitav, kuid tegelikkuses puudub inimestel motivatsioon valetada ja alati on hilisema pistelise kontrolliga võimalik saada juurde tõeväärtus,“ arutles Viik.

Samuti on Viigi sõnul hiljem võimalik teha võrdlusi mõningate põhiregistritega ja leida need anomaaliad, mis vastamisel tekkida võisid. Näiteks, kas hoonete registris on rohkem või vähem maju, kui loenduse käigus infot tekkis.

Laupäeval kell 14 oli loendatud 437 674 inimest, mis on umbes 33 protsenti rahvastikust. E-loenduse lõpuni on 10 päeva.