Linnamööbli projekti ähvardab lörriminek
Soome ettevõte andis projektdokumentatsiooni ja prototüübid linnale üle 2007. aasta alguses. Seda tutvustati ka Eesti arhitektuurimuuseumis.
Ideekavandis töötas Ermel välja 13 linnamööbli põhielementi, mis omakorda jagunevad alamelementideks: ümarate servadega istepingid, prügikastid, piirded, tänavareklaamikandjad, ühissõidukite ootekojad, tänavakioskid, välikäimlad, valgustid, tänavasildid ja haljastuskonteinerid.
Linnadisaineri ametiposti Ermelilt üle võtnud Urmas Kaldaru tõdeb, et erilisi edasiminekuid ei ole — vaatamata linnamööbli arendamiseks juba kulutatud ligi kolmveerand miljonile maksumaksjate kroonile. “Tööstusliku prototüüplahenduse ja pilootprojekti toestamine osutus eeldatust problemaatilisemaks,” nentis Kaldaru.
Toomas Pirn Raepressist teatas, et 2007. aastal tegeleti linnamööblile tööstusdisaini kaitse taotlemisega. “On alustatud juriidiliste õigusaktide väljatöötamist, et Tallinna linnamööbli saaks kasutusele võtta. Seoses sellega kujuneb rakendamise aeg kavandatust pikemaks,” teatas Pirn.
Mööbli autoris Aavo Ermelis tekitab asjade käik hämmeldust. “Mina pole kursis, et asjalood oleks kusagile arenenud,” ütles ta. “Minu teada proovis linn juriidilisi üksikasju juba minu lahkudes korda ajada, kuid see leidis aset juba 2006. aastal,” meenutas ta. “Millega siis senikaua tegeldi?” küsis ta.
Ka Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Kaia Sarnet ütles, et neil puuduvad andmed, et seoses linnamööbliga oleks edasiminekut toimunud.
Aastapäevad tagasi märkis Kesklinna vanem Marek Jürgenson, et kesklinna oleks hädasti vaja uusi istepinke ning linnaosavalitsus ei jõua ära oodata aastateks vinduma jäänud hanke tulemusi. Kõnniteedele ja bussipeatustesse paigutab inventari kommunaalamet, aga ühtse linnamööbliga pole sellel mingit seost.
Rahvusvaheline disainivõistlus ”Tallinna moodul” korraldati 2003. aastal Aavo Ermeli eestvedamisel, see kujunes kaheetapiliseks ning kestis peaaegu kaks aastat.
Ligi 300 000 krooni maksma läinud võistlusele saabus maailma eri paigust 49 tööd.
Hiljem hindasid linnajuhid itaallaste Irina Maria Suteu ja Stefan Davidovici võidutööd liiga kulukaks, samuti ei olnud kavandid kohaldatavad tervele Tallinnale.
Rumalast olukorrast pääsemiseks tehti toona linnadisaineri ametiposti pidanud Aavo Ermelile ülesandeks saada linnamööbli projekteerimisega oma jõududega hakkama.
Vastuolude tõttu toonase abilinnapea Kalev Kalloga ametist lahkunud Ermel meenutab, kuidas tema ametiajal otsustas linnakujunduskomisjon Tauno Kangro Kalevipoja-kuju Tallinna lahte mitte püstitada, kuid nüüd on Kangro asunud vägilase elusuuruses kuju valmistama.
Kalevipoja hiigelskulptuuri rajamine läheb hinnanguliselt maksma umbes 60 miljonit krooni.
