Linnajuhid pääsevad korteritehingutest puhtalt
Taastamislepingute kaudu ära antud hoonete ning korterite puhul asub linn kontrollima 13 tehingut. Lisaks sellele on veel pooleli 30 tööandja eluruumide tehingud ja samuti kontrollitakse umbes 20 hooldusrendi tehingut. “See on väike arv võrreldes koguhulgaga, põhiosa puhul pole mitte midagi võimalik enam tagasi pöörata. Need tehingud on ammu aegunud ja korterid mitmel korral omanikku vahetanud,” nentis Aas.
“Hooldusrendi tehingute puhul kontrollime, kas teine pool on oma kohustusi täitnud ehk hoone korda teinud ning kas on mingisugustki varianti uuesti üle vaadata rendihinnad,” rääkis Aas. Peamiselt magusatel kohtadel vanalinnas ning Kadriorus asuvate ruumide eest maksavad nende valdajad üüri senini kõigest 12 krooni ruutmeetri eest. Samas ei ole kaugeltki mitte kindel, et linn tõepoolest suudaks neid hindasid tõsta. “Ma ei taha sellel teemal spekuleerida, see on lihtsalt komisjoni ettepanek,” sõnas abilinnapea.
Aas nõustus väitega, et tegelikult jäi komisjoni kokkukutsumine ja praegustele järeldustele jõudmine mitu aastat hiljaks. “Miks seda varem ei tehtud, tuleks küsida tolleaegsetelt linnavõimudelt. See pole minu asi öelda,” lausus ta. Eelmisel kevadel kutsus keskerakondlik linnavalitsus komisjoni kokku, sest erakonda süüdistati taas liiga odavalt korterite müümises.
Samas müüs linn juba toona kortereid otsustuskorra alusel, sest erastamisvõimalust enam ei olnud. Otsustuskorra skeemi analüüsis komisjon samuti, kuid jõudis järeldusele, et üldise skeemi puhul on linn käitunud kõiki seadusi järgides. Samas nenditakse aruandes, et komisjon ei võta seisukohta konkreetsete tehingute õiguspärasuse osas.
Komisjoni liikmetest kuuluvad Keskerakonda abilinnapea Aas ja kesklinna vanem Marek Jürgenson, volikogu liige Leonid Mihhailov, riigikogu liikmed Helle Kalda ja Ain Seppik ning eksperdina kaasatud Koit Pikaro. Veel kuulusid komisjoni volikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Tiina Mägi, vandeadvokaat Ain Alvin, linnakantselei õigusdirektor Priit Lello ja Tallinna elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg.
Endised linnajuhid vaikivad
Suure osa tehingute ajal kesklinna vanemana töötanud Jüri Ott polnud eile nõus midagi kommenteerima. “Praegu ei ole tõesti aega rääkida, võib-olla kahe nädala pärast. Ma olen praegu välismaal,” lausus ta.
Mitmete tehingute toimumise ajal linnapea ametit pidanud Peeter Lepp ei soostunud samuti arvamust avaldama. “Ma ei oska midagi kommenteerida, sest ma ei tea, mida vaadati, mida hinnati ja mis on komisjoni töö tulemus,” ütles Lepp.
Aastatel 1997–1999 linnapea olnud Ivi Eenmaa lausus, et tema ei tunne ennast tagantjärele mitte milleski süüdi. “Osa asju otsustas volikogu, osa asju tehti ära juba Kesklinna valitsuses, nii et linnavalitsusse need ei jõudnudki. Linnavalitsusse tulnud asjad käisid enne juriidilises osakonnas ja kui need olid sealt läbi tulnud, siis mis sai meil selle vastu olla.”
Eenmaa ütles, et kui nüüd on jõutud arusaamisele tehingute ebaseaduslikkusest, siis tema saab öelda vaid, et tal on kahju. “Tol ajal olid sellised mehhanismid, mis tingisid ka sellised lahendused,” lisas Eenmaa.
1990. aastate lõpus Kesklinna vanemana paljusid tehinguid otsustanud Elmar Sepp jäi eile telefoni teel tabamatuks.
Edgar Savisaar, kes oli mitmete korteritehingute toimumise ajal aastatel 1996-1999 Tallinna volikogu esimees, jäi eile kommentaarides Kanal 2-le üldsõnaliseks. “Kortereid on üle 3000. See on väga tõsine juhtum. Te teate ise, kui palju on neid äritegelasi, kes on neid kortereid saanud.”
Seadusvastaseid tehinguid oli tuhandeid
Aastatel 1996–1999 Kesklinna valitsuse ja linnaosavanema poolt pädevust ületades ja erastamisseadust rikkudes sõlmitud lepingud, millega valdavalt eraisikud said kesklinnas enda omandusse ja hiljem erastada renoveerimist vajavad korterid ja majaosad.
Aastatel 1992–1996 seadusvastaselt tööandja eluruumiks vormistatud lepingud. Kogu perioodi vältel oli linnaosavanem Jüri Ott ja linnapea Jaak Tamm.
Aastatel 1990–1997 leidis üle 3000 korteri uue omaniku eluruumide asustusõiguse müügi kaudu, ka neist tehingutest oli komisjoni hinnangul ülisuur osa seadusvastane. Tehingute tohutu hulga tõttu komisjon neist aga ülevaatlikku tabelit ei koostanud.
Linnapeade Jüri Mõisa ja Tõnis Paltsu ajal lõpetati kokku seitse erastamist.
