Koos neiuga mere äärde jalutama läinud mehe sõnul oleks nad äärepealt uppujast mööda jalutanud. "Kui me kai äärde jõudsime, siis kuulsin hingeldamist," rääkis Martin Delfile. "Alguses mõtlesin, et see on mingi naljakas viis, kuidas lained häält teevad. Aga kui ma ringi hakkasin vaatama, siis nägin, et midagi oleks justkui vees, aga ma ei saanud endiselt aru, mis see oli. Lähemale jõudes oli hingeldamisest aru saada, et see oli ikka inimene."

"Ta ei karjunud appi. Umbes 25 meetri kaugusel olid vaadet vaatavad inimesed. Kui ta oleks kasvõi ühe korra appi karjunud, siis need inimesed oleksid kuulnud," lisab Martin.

Merest kaini ehk päästjateni jäi umbes poolteist meetrit, kuid uppujal vedas mitmekordselt. Esiteks oli ta kinni haaranud veest välja ulatuvast metalltalast. Teiseks jäid uppuja kõrvale suured veest välja ulatuvad kivid, kuhu päästjad hüpata said. Ka lained olid madalad. Martinile tuli appi veel üks läheduses olnud mees ning kahe peale sikutati uppuja kaldale.

"Panime ta autosse ja auto soojustuse põhja. Tallusime natuke gaasi ka, et soojeneks kiiremini," lisab Martin. Šokis ja külmunud mees suutis Martinile poetada vaid paar sõna. "Ma tegelikult ei saanudki aru, kuidas ta sinna vette sattus," ütleb Martin. "Üritasin küsida tema nime - ei saanud täpselt aru, aga ta vist pomises, et Teet. Kui küsisin, mis täpselt juhtus, siis ta ütles ainult ühe sõna: "Alkohol"."

Umbes viis minutit pärast uppuja avastamist jõudsid kohale päästjad, kes leidsid uppuja juba autost soojenemast. "Tuletõrje vaatas talle korraks otsa ja nägid, et ta on teadvusel. Sellega jäid nad rahule. Kaks minutit ootasime veel kiirabi. Nemad võtsid juba üle," sõnab Martin. Auto, märgib mees, jäi uppujast üsna märjaks.