Linnade liit ei ole toeta õpetajate palga suurendamist hariduskulude toetuste arvelt

Eesti Linnade Liit ei toeta valitsuse poolt heaks kiidetud otsust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu osas, mille kohaselt võetakse koolidelt ära hariduskulude toetuse investeeringu komponent ja see raha suunatakse hoopis õpetajate palga kasvu.

Alates 2005. aastast on riigieelarves haridustoetuse vahenditele lisatud munitsipaalkoolide investeeringute vahendid, seega on kohalikel omavalitsustel õigustatud ootus nimetatud vahenditele. Enne investeeringutoetuse lisandumist haridustoetuse hulka toimis riiklike investeeringute programm, millega toetati kohalike omavalitsuste investeeringuid erinevates valdkondades, teatab liit.

"Paljud kohalikud omavalitsused on investeeringukomponenti arvestades renoveerinud laenu abil haridustaristut ning teenindanud võetud laenukohustusi, mis ei ole ka riigile teadmata", täiendab liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

"Muudatusega kaasnevad lisakulud omavalitsustele. Näiteks Tartu linna eelarvele tähendaks see 2016. aastal täiendavat lisakoormust ca 230 000 eurot", lõpetab ta.

Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2015. aasta seisuga 28 Eesti linna, 15 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 913 732 elanikku.

Vaitsus esitas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetakse kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri. Riikliku haridustoetuse selgeks prioriteediks seatakse õpetajate töötasu kasv.

Hariduskulude toetuse investeeringu komponent, keskmiselt ligi 2,6 miljonit eurot, suunatakse õpetajate palga kasvu. Riigieelarvelist õpetajate tööjõukulude toetust on tänu sellele võimalik tõsta 1,4 protsenti. Kooli pidaja saab tööjõukulu toetust ka edaspidi kasutada üksnes õpetajate töö tasustamiseks.

Eelnõu seadusena jõustumine motiveerib KOV-e ümber korraldama koolivõrku vastavalt demograafilistele muutustele ning kasutama maksimaalselt tõukefondide vahendeid, mis on suunatud koolide rekonstrueerimisele, õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks ning digitaalse õppevara senisest suuremas mahus kasutamiseks.

Vajalike investeeringute tegemiseks koolivõrgu arendamiseks on aastatel 2015–2020 kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetuse vahendeid ligikaudu 241 miljonit euro ulatuses. See suunatakse koolivõrgu korrastamise suuremahulisematele investeeringutele.