Linna surnuaiad hädas prügiparasiitidega
Taevase sõnul võib lillede ja okste-okaste kompostimiseks mõeldud platsidelt leida autorehve, telereid, külmkappe, diivaneid ja isegi lapsevankreid.
Üleeile sai keskkonnainspektsioon kaebuse Nõmme elanikelt, kes kurtsid Liiva kalmistu prügiplatsi seisukorra üle. „Liiva kalmistule veetakse prügi, mis on täiesti sortimata. Kas Liiva kalmistul kehtib oma jäätmeseadus? Kas keegi vastutab kalmistu sellise jäätmereostuse eest?” küsitakse kirjas.
Eile olukorda kontrollinud tervisekaitseinspektor tuvastas Liiva kalmistul jäätmeseaduse rikkumise. „Inspektori sõnul ei tohiks üks kompostiplats kindlasti nii välja näha,” ütles inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.
„Muidugi vastutame ka meie, kuid sada protsenti ei tahaks küll vastutust võtta,” lausus Taevas. „Meie eelarve on napp ja teiste toodud prahi sortimiseks rahalisi vahendeid pole. Nii võivadki mingil ajal asjad platsile vedelema jääda.”
Enamasti veavad kalmistud suuremad jäätmed enda autodega prügilasse edasi ja selleks kulub Taevase sõnul mitukümmend tuhat krooni aastas. „Olukord muutus hullemaks 2006. aastal. Sageli tuuakse suurem koorem ehitusprahti, millest võib järeldada, et selle on toonud keegi väikeettevõtja, kes kuskil remonti teeb,” lausu Taevas.
Peale selle kipuvad inimesed kalmistutel panema prahti kilekottidesse, kuid ka nende koht pole komposti seas. Samuti rändavad samasse hunnikusse pahatihti hauaplatsidel purunenud betoondetailid. Liiva kalmistule on maetud palju vene rahvusest inimesi, kelle juures käivad sugulased seltskondlikult mälestamas, see tekitab prügisse toidunõusid ja plasttopse.
Taevase sõnul palgati suvel küll kalmistuvahid, kuid ka sellest polnud abi. „Vahtide ülesanne oli kontrollida, et poleks sissemurdmisi ega haudade rüüstamisi, kuid prügivedajate jälgimiseks neil volitusi polnud,” ütles Taevas. Ta avaldas lootust, et järgmisel aastal hakkavad vahid tööle aasta ringi ja olukord paraneb.
Tallinna munitsipaalpolitsei juhataja asetäitja Kalmer Filatovi sõnul ei saa nad kalmistute reostajatega midagi ennetavat ette võtta. „Üks põhjus on kindlasti raha puudus, kuid seal on ka see moment, et kalmistul peaksid olema töötajad, kes sellega tegelevad,” märkis Filatov.
„Kui on teada, kes ja mida on seal teinud, siis saame nad vastutusele võtta küll,” ütles Filatov. „Kui tuuakse näiteks autokumme, siis need on ohtlikud jäätmed ja reeglid kehtivad kõigi kohta, ka neile, kes viskavad enda jäätmed kalmistule.”
Filatovi sõnul pole kalmistud mupo poole pöördunud. „Kui avaldus esitatakse, siis tegeleme sellega, aga valveks meil praegu jõudu pole,” ütles Filatov.
Vales kohas prügi mahapanemise eest võib keskkonnakaitseinspektsioon teha kuni 50 000-kroonise trahvi. Oma vea parandamine ehk avastamise järel prügi õigesse kohta viimine võib karistust leevendada või sellest täiesti päästa.
