„Saame koputada ainult inimeste südametunnistusele, sest rahalisi vahendeid meil olukorra muutmiseks ei ole,” ütles Tallinna kalmistute juhataja Jaak Taevas Eesti Päevalehele.

Kui veel mõni aeg tagasi võis täheldada, et prügi veetakse kindlatele kalmistutele – rohkem näiteks Liivale või Rahumäele –, siis nüüd on olukord Taevase sõnul kõikjal ühtlaselt halb. „Käisin äsja Liiva kalmistul – silma hakkas äravisatud põrandalamp, rehvidest ja muudest autoosadest ma ei hakka rääkimagi,” rääkis Taevas.

Olukord on juhataja sõnul hull eelkõige suurtel kalmistutel ja linnades, sest seal suudab ini­mene säilitada anonüümsuse ja surnuaia alla visatud prügi ei paista kohe ka silma. „Intensiivne prügistamine toimub mujalgi – Lasnamäel, Järve metsa all,” loetles Taevas veel probleemseid kohti. Kui haudade vahel prügi lendab, siis tuleb see Taevase sõnul pigem sellest, et inimesed ei sulge korralikult prügikonteinerite kaasi.

Lagastamisest pääsemiseks oleks Taevase hinnangul kalmistute ümber vaja korralikke aedu ja lukustatud väravaid. Kuigi kalkulatsioone on tehtud mitu, oleks ligikaudne aedade projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalik raha üüratu: kui arvestuslikult maksaks meeter aeda ligi 2500 krooni, siis kokku läheks umbkaudu 30 miljonit. „Võrkaeda ei tahaks kindlasti panna, kalmistu on siiski väärikas koht,” sõnas Taevas. Tallinna kalmistute aastaeelarveks on Tallinna linn näinud kokku 16,5 miljonit krooni.

Taevase sõnul on Tallinna kalmistutele välja pandud mitmeid lendlehti ja üleskutseid prügi sortimiseks. Samuti toimuvad traditsioonilised talgud enne aprilli lõppu ja emadepäeva ajal, mil inimesed korrastavad haudu ja surnuaedu.