“Jah, ma nägin tema ebatervet huvi poiste vastu ja katkestasin temaga suhted,” lausus Tallinna Poistekoori dirigent Lydia Rahula SL Õhtulehele.

Kui selgus, et Liiv oli ühe kooripoisiga ühes voodis maganud ja temaga õrnutsenud, lõi Rahula Liivi töölt minema. “Ta oli minu peale väga vihane,” meenutab Rahula. Politseisse dirigent pedofiili peale miskipärast aga ei kaevanud.

Toona 27aastase mehe tööleasumine tundus Rahulale alguses taevaõnnistusena, sest majandusala tundis Liiv hästi. “Ta on väga tark, laia silmaringiga, palju lugenud. Ta kirjutas hästi ja imekiiresti,” meenutab Rahula.

Pärast lahkumist Tallinna Poistekoorist leidis Liiv ruttu tee Eesti Poistekoori juurde. Selle koori dirigendi Venno Laulu sõnul jäi koostöö lühikeseks. Põhjuseks polnud mitte Liivi poistearmastus, vaid suurejoonelised ja hirmkallid ideed.

Liivi poistearmastusest Laul rääkida ei taha. “Mul pole põhjust sel teemal arutleda, sest meie tööaeg oli niivõrd lühiajaline ja ametlik. Meil polnudki võimalust tema isikut lähemalt tundma õppida.”

Res Publica poliitikasekretär ja reklaamikampaaniate autor Kaur Hanson sai Liiviga tuttavaks ajalehes Noorte Hääl. Koos tegeldi reklaamiga, kuid ainult aasta jagu.

“See oli siis, kui ta oli oma auto puruks sõitnud ja kirjutas lehes enda depressioonilugusid,” meenutab Hanson. “Siis ta ei saanud eriti kusagilt tööd. Mõtlesin, et tal on palju sidemeid ja ta aitab kliente leida. Midagi ta toimetas ka, kuid suurt tolku temast polnud.”

Enne kui Hanson Liivi palgale võttis, aitas toonase PR-firma Madu-Uss & Konn omanik Liiv Hansonil teha sotsiaalkampaaniat “Ära löö last”.

Liivi poistearmastust Hanson ei märganud. “Kuulujutte räägiti, kuid nende põhjal ei oska kedagi süüdi mõista. Tollal oli ka ühiskond vähem paranoiline ja mingeid tagamõtteid kohe ei kahtlustatud.”

Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna vanemprokurör Lea Pähkel ei soovi 36aastase reklaamiärimehe juhtumist uurimise huvides veel väga üksikasjalikult rääkida. Ka ei nimeta ta kahtlustatava nime, ehkki juba üleeile öeldi “Aktuaalses kaameras” välja pedofiilias kahtlustatava, Toomas H. Liivi nimi.

Liivi endine kolleeg mäletab, et märkas juba 15 aastat tagasi mehe suurt huvi väikeste poiste vastu — tema kabinetis oli lapsi alatihti. “Arvasime, et poisid on ta sugulased. Nad joonistasid seal ning Liiv näitas neile raamatuid.” Kui kaugele Liiv poistega suheldes läks, kolleegid siiski ei tea. Õnneks märkas nii mõnegi lapse ema-isa lõpuks lehetoimetusse aru pärima minna. “Üks isa avastas, et Liiv on saatnud tema pojale hunniku armastuskirju. Siis keelas ta poisil Liiviga kokkusaamise ja ähvardas mehe maha lüüa,” väidab ekskolleeg. Osa lapsevanemaid vaigistas Liiv aga heldete kingitustega.

Vanemprokurör Lea Pähkel kutsub inimesi üles vähemagi pedofiiliakahtluse korral asjast kohe politseile teatama. “Kui te olete näinud, et mõne üksiku mehe juurde voorib poisse, kes pidevalt vahetuvad, pole mõtet kõhelda, vaid sellest peab kohe politseile teatama. Politsei kohustus on kontrollida, kas kahtlusel on tõepõhi all. Pole mõtet muretseda ja karta, et äkki teete inimesele liiga. Politseil on oma meetodid, kuidas asja uurida.”

Tänavu on prokuratuuri andmeil esitatud pedofiiliasüüdistus üheksale inimesele, kellel on kokku 25 ohvrit. 2004. aastast on pedofiilide ohvreid tuvastatud 80, kellest 28 on tüdrukud.