Liisinguauto tagastamine nõuab advokaadi abi?
„Iga liisingulepingu sõlmija peaks endalt küsima, kas ta tegelikult oma autost ka lahti saab? Märksa odavam on osta odav auto ja kui ta ära laguneb, siis viia ta Emexisse,” ütleb Mikk Orglaan "Pealtnägijale". „Sa ei võida süsteemi. Ma olen üksik loll, kes hakkab vastu.”
Orglaane mahtuniversaali Chrysler Voyager kasutusrendileping lõppes mullu märtsis ja mees viis masina Silberautole tagasi. Täiesti ootamatult firma aga keeldus autot tagasi võtmast, viidates selle ebanormaalsele kulumisele. „Mulle öeldi, et siin tuleb teha 150 000 krooni eest parendusi. Auto jääkväärtus oli tol hetkel 55 000 krooni,” sõnab pettunud klient, kes keeldus ulmelist remondiarvet tasumast.
Kuid Silberauto ja Swedbank liising ütlevad, et klient ei räägi päris tõtt. Mingist 150 000 kroonist ei olnud juttugi ning tegelikult olla Mikk ise oma autot halvasti kohelnud. „Kui ikka autot ei ole õigeaegselt hooldatud ja ka vastavalt ekspluateeritud, siis tekivad sellised probleemid,” ütleb AS Silberauto Ülemiste esinduse juhataja Andres Pästlane.
Kuna pooled ei ole kokkuleppele jõudnud, siis lahendavad probleemi edasi mõlema poole juristid. Samas on Silberauto sama auto juba järgmisele kliendile müünud ning kes on juhuslikult Orglaane tuttav. Uus omanik on autoga käinud juba ka remondis ning remontinud just neid osi, mida Silberauto väitis olevat remontinud.
Kui konkreetse Chrysleri istmepolstrid, tihendid ja voolikud kõrvale jätta, siis peaks see lugu korda minema kõigile liisinguautode omanikele. Suuresti tänu kümnetele sarnastele kaasustele lõi Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) mullu suvel spetsiaalse juhendi autode loomuliku ja ebaloomuliku kulumise kohta.
