"Kohalik omavalitsus on kohustatud tagama perest eraldatud lapsele stabiilse kasvukeskkonna. Tallinna linn solgutas aasta jooksul väikest last kolme turvakodu vahet. Nii ei tohi teha," ütles Kersna. "Suvel toimunud sotsiaalkomisjoni istungil tuli selgelt välja, et väikese Martini juhtum ei ole erand. Tegemist on Tallinnas süsteemse probleemiga lastekaitses. Kui eelmisel aastal hoiti Tallinnas üle kolme kuu turvakodus 30 kuni kuueaastast last, siis ülejäänud Eestis oli selliseid lapsi vaid kümme," märkis Kersna

"Teiseks ütleb lastekaitseseadus, et lapse saatust puudutavates otsustes tuleb küsida ka lapse arvamust. Kohtumäärusest tuleb välja, et Martini käest ei küsitud kordagi, kus ta tahaks rohkem elada, kas oma tädi või kellegi teise juures," jätkas Kersna, kelle sõnul näitab selline käitumine hoiakut, justkui poleks laps tõsiseltvõetav inimene.

"Kuid eriti silmakirjalikku ja ükskõikset suhtumist näitasid kohalikud poliitikud, kes läksid lapse tädi juurde vabandust paluma, samal ajal vaikides, et kümne päeva eest oli tädile silma vaadanud linnaosavanem allkirjastanud taotluse lapse lapsendamiseks," ütles Kersna, kelle sõnul tõstatab selline käitumine poliitilise vastutuse teema.

"Väikese Martini juhtumis ei tehtud otsuseid lapse heaolu arvestades, kuigi lastekaitseseadus ütleb, et lapsi puudutavates otsustes tuleb seada esikohale just lapse huvid. See juhtum on õpikunäide, kuidas asjad lastekaitses käia ei tohiks ja sellist suhtumist ei tohi ühiskond aktsepteerida," ütleb Kersna.

"Juhtumeid, kus süsteem teeb lapsele liiga, ei tohiks aset leida ja kui leiab, siis vastutama peavad ka poliitilised juhid. Kui varastatakse maksumaksja raha, siis me mõistame poliitilist vastutust, aga kui kahjukannataja on laps, siis poliitilise vastutuse küsimus isegi ei tõstatu," ütles Kersna.