Esimesel päeval külastasid laagrit liitlasvägede esindajatena Briti sõdurid, kes tutvustasid oma luuresoomukit Panther. Tehnikaga tulid tutvuma ka Haapsalu Hoolekandekeskuse noored huvilised.

Brittide esindaja seersant Orlando Fearoni sõnul oli tegemist väga südantsoojendava ettevõtmisega, sest oluline on kaasata kõiki ühiskonna liikmeid. Ta oli kindel, et kui puudega inimesed saaksid, siis nad osaleksid ja teeniksid oma riiki hästi. Fearoni arvas, et sellised laagrid puudega inimestele väga heaks kogemuseks.

Laagris õpiti erinevaid võitluskunste, maastikul liikumist ja luuramist, topograafiat ning metsas ellujäämist. Tutvuti varustusega ning räägiti ka sõduri igapäeva elust ja missioonidest välisriikides.

Laagri lõpetamisel jagati kõikidele osalistele tunnistus riigikaitse väljaõppe eduka läbimise eest. Korraldajate sõnul annab see tunnistus kindlasti inimesele enesekindlust ja võib aidata kaasa edaspidistele valikutele elus. Nad lisasid, et suur huvi laagri vastu näitab, et puudega noored on valmis oma riiki kaitsma.

Laagri idee autor oli Maikel Mõttus, kes on ka ise liikumispuudega. Noormehele tuli aastaid tagasi kaitseväe kutse, kuid oli teada, et sinna minna ei saa. Huvist militaarsete teemade vastu tekkis tal idee teha laager liikumispuuetega inimestele, mis hõlmab antud teemasid.

Militaarlaager toimus tänavu teist korda ja selles osales 13 puudega inimest. Korraldajate sõnul pidid kahjuks mõned soovijad eemale jääma, sest neil tekkis raskusi transpordiga ja osalemist takistas ka isikliku abistaja teenuse puudumine.

Esimene militaarlaager korraldati eelmisel aastal Piirsalu raketibaasis.

Militaarlaagri korraldusliku poole eest hoolitsesid Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu poolt Maikel Mõttus ja Lilia Jakovleva. Koostööd tehti Kaitseliidu Lääne maleva ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lääne-Nigula jaoskonna vabatahtlike ja instruktoritega.