Liiklussurmade vähendamiseks jääb suvine 100 km/h sõitmine ära

 (733)
www.DELFI.ee
                     
Liiklussurmade vähendamiseks jääb suvine 100 km/h sõitmine ära
Foto: Andres Putting

Liiklussurmade vähendamiseks ei tõsteta tõenäoliselt kaherajalistel teedel suveperioodiks piirkiirust 100 km/h, kaaluti isegi talvel kõrvalteedel piirkiiruse vähendamist 80 kilomeetrini tunnis.

Olukorra halvenemise tõttu Eesti liikluses tegi eilne liikluskomisjon ettepaneku rakendada koheselt kolme meedet: suurendada politseipatrullide arvu, jagada jalakäijatele ja jalgratturitele täiendavalt helkureid ja helkurveste ning mitte tõsta kaherajalistel teedel suveperioodiks piirkiirust 100 km/h, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

„Paraku oleme jõudnud olukorda, kus maanteesurmade ja raskete liiklusõnnetuste arv kasvab teist aastat järjest drastiliselt ja see nõuab koheseid meetmeid,“ ütles liikluskomisjoni juhatanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tema sõnul on suure sõidukiiruse probleem väga terav ja üks peamisi liiklusõnnetuste põhjustajaid. „Me oleme loonud illusiooni, et saame suviti sõita kiiremini ühest punktist teise, samas see ajavõit on tühine võrreldes kasvava ohuga,“ rääkis Parts. Piirkiiruse vaheldumine toob kaasa hulgaliselt kiirendusi ja pidurdusi ning enam ohtlikke möödasõite.

Liikluskomisjon otsustas toetada maanteeameti ettepanekut liiklusohutuse tagamiseks mitte tõsta kaharajalistel teedel suveperioodiks kiirust 100 km/h. Selliseid teelõike oli eelmisel aastal 652 kilomeetrit, mis moodustab neli protsenti riigimaanteede kogupikkusest. Kiirus on probleemiks, kuna ligikaudu 2/3 rasketest liiklusõnnetustes on seotud kiirusega ning liiklusloenduspunktide andmetel ületavad tegelikud kiirused lubatud 90 km/h väga sageli ja seda pea kõikides mõõtepunktides. Kiiruse tõstmisest loobumine muudab liikluse rahulikumaks ja sujuvamaks, kiirused on ühtlasemad ja väheneb ühe ohtlikuma manöövri, möödasõitude hulk.

Komisjon kiitis heaks ka politsei- ja piirivalveameti (PPA) kava tuua tänavale rohkem liikluspolitseinikke ning pimeda või halva nähtavuse ajal jalakäijatele ning jalgratturitele helkurite jagamise. „Jalakäijatega toimuvate õnnetuste arv on kasvamas. Üks põhjustest on halvast nähtavusest tingitud autode otsasõidud tee ääres liikuvatele või teed ületavatele inimestele. Jalakäijaid kaitseb vaid enda paremini nähtavaks tegemine ja lihtsaim viis selleks on helkuri kandmine,“ ütles Tarmo Miilits, PPA peadirektori asetäitja korrakaitse alal. „Helkurite jagamine toimuks käsikäes järelevalvega,“ lisas ta.

Järelevalve taseme tõstmiseks on politsei kavas soetada 20 uut efektiivsemat kiirusmõõteseadet, 10 tõenduslikku alkomeetrit ja 40 000 huulikut ning 16 sõiduki sundpeatamise vahendit. Komisjon toonitas, et politsei, tegeledes pimedas helkurita liikuva jalakäijaga, ei laseks tal teed jätkata helkurita, vaid annaks talle helkuri, mis võimaldab inimesel ohutult koju jõuda. Ka jalgratturi märgatavuse parandamiseks jagatakse neile selle aastal 5000 helkurvesti.

Ühtlasi arutas liikluskomisjon erinevate muude meetmete rakendamise võimalikkust, sealhulgas 80-kilomeetrise talvise tunnikiiruse kehtestamist kõrvalteedel, valgusfooride vilkuva rohelise tule kaotamist, liiklusjärelevalves kaamerate laialdasemat kasutamist ja mobiilsete kiiruskaamerate kasutuselevõttu.

Lisaks arutati joobes juhtimise ja alkoholimüügi teemadel, sealhulgas sõidukites ja kohtades, kus on võimalik alkoholi tarvitada, alkomeetri kohustuse kehtestamist. „Meil on kõigil värskelt veel meeles kevade algul Aegviidus toimunud õnnetus, mis lõppes ühele noorele traagiliselt. See õnnetus oleks võinud jääda olemata, kui noorte seltskonnal puudunuks võimalus lähimasse tanklasse lisaalkoholi ostma minna,“ tõi Miilits näite. „Alkohol ei ole esmatarbekaup, mis peab olema kiiresti ja kerge vaevaga kättesaadav,“ lisas Tarmo Miilits.

Komisjon kuulas ka ülevaadet joobes juhtide karistuspraktikast, Haapsalu linna tegevustest liiklusohutuse tagamisel linnas ja selle lähiümbruses ning suurematest teetöödest sel aastal.

Liikluskomisjon tõi ka välja, et suur probleem on puudulik teede märgistus linnades, kus tihtipeale on eraldusjoonte ja ülekäiguradade märgistus puudulik või üldse olemata. Korralikult märgistatud „sebrad“ annavad suurema kindluse liiklemiseks nii jalakäijatele kui autojuhtidele.

Eelmisel aastal hukkus liikluses 101 inimest, 2010. aastal oli hukkunuid 79. Sel aastal on olukord halvenenud ning tänase päeva seisuga on liikluses elu jätnud 35 inimest - see on kümne võrra rohkem kui eelmisel aastal.

2008. aastal moodustatud liikluskomisjoni juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning selle ülesanded on liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine, valitsuse nõustamine liiklusohutuse küsimustes ning liiklusohutusealaste ettepanekute tegemine valitsusele. Komisjoni koosseisu kuuluvad justiits, haridus-, rahandus-, sise- ja majandusminister, maanteeameti peadirektor, politsei peadirektor ning omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Samuti kaasatakse kord kvartalis koguneva komisjoni töösse vastava ala asjatundjaid ja väliseksperte.


Vaata märksõnade teemalehti või lisa/eemalda neid MyDelfi huvidest + ja - abil.

Mis teemad Sind huvitavad?

  • -  jälgi
  • -  ära jälgi
Lase MyDelfil ehitada Sinu personaalne uudisleht!

Logi sisse Facebook'iga

Alusta MyDelfi kasutamist
Registreeritud (7) Anonüümne (726)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare
Kasulik