Liiklusõnnetused saavad ühtse andmebaasi
Pilootprojektis on seitsme kuuga kirja pandud umbes 10 000 kahjujuhtumi koordinaadid. “Selline nähtus nagu kõikehõlmav liiklusõnnetuste andmekogu on isegi Euroopas unikaalne,” ütles projekti peamine eestvedaja Ernits.
Andmete kogumisel on abiks kõik Eesti kindlustusseltside kahjukäsitlejad, kes avariide kohta materjali koostades kasutavad fondi infosüsteemi. Andmebaasi kantakse niihästi õnnetuse toimumiskoht, asjaolud kui ka tagajärjed.
Ernits võrdles, et kui politsei-statistikasse jõuavad aastas umbes 3000 liiklusõnnetuse andmed, siis kindlustusseltsid registreerisid mullu 38 052 õnnetust. Maanteeamet analüüsib üksnes hukkunute ja vigastatutega liiklusõnnetusi, fondi andmekogu võimaldab analüüsi haarata ka kannatanuteta õnnetused.
Praegu ei toimi geoinfosüsteem veel sellisel tasemel, et Liikluskindlustuse Fond saaks hõlpsalt anda omalt poolt soovitusi ühe või teise piirkonna liikluskorralduse parandamiseks.
“Oleme ka praegu olemasolevate andmetega muudatusettepanekuid teinud, näiteks Paldiski maantee ja Ehitajate tee ristmiku ohutuse suurendamiseks, kuid info töötlemise keerukuse tõttu on see raskendatud,” ütles Ernits.
Varem sisestati andmed vabatekstina, mistõttu polnud koondumiskohtade lõikes info statistiliselt töödeldav. 2002. aastal on korra proovitud süsteemi rakendada, kuid siis ei olnud see Ernitsa sõnul veel “mõistlike jõupingutustega tehniliselt teostatav”.
Maanteeametil pärineb elektrooniline andmebaas aastast 1990, praegu kasutatakse analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleoru sõnul alusandmetena politsei infot.
Et põhjustest aru saada, on vaja teada ka kannatanuteta õnnetusi. Näiteks kui teguriks osutub madalalt paistev õhtupäike, annab see põhjuse hoiatusmärgi väljapanekuks.
Tallinn kasutab peale maanteeameti andmebaaside ka Tallinna tehnikaülikooli liiklusloendusi ja inseneribüroo Stratum liikluse modelleeringuid. Samal ajal ei piisa liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul ohutuse suurendamiseks tavaliselt liikluskorralduse muudatusest, vaid hoopis teid tuleb uuel moel ehitada.
Liiklusteenistuse juht ütles, et kuni Eesti Liikluskindlustuse Fondil pole anda õnnetuste põhjusi, pole autojuhtide “väriseva käega” joonistatud skeemidelt saadava infoga midagi peale hakata. “Liikluskindlustuse Fond ju kunagi ütles, et Rocca al Mares on palju õnnetusi ja on vaja midagi teha. Aga mis on juhtunud ja miks on juhtunud, mingeid andmeid me ei saanud,” meenutas ta.
Haabersti ringristmiku ohtlikkusele juhtis Eesti Liikluskindlustuse Fond tähelepanu 2004. aastal, statistika järgi juhtus seal üks õnnetus päevas — aasta jooksul tähendas see süüdlaste ja kannatanute kahjudena 10,95 miljonit krooni. Mõne kuu pärast ohtlik sissesõit tanklasse suleti.
