Liiklusjurist Indrek Sirk: liiklejatel on tänavu olnud vähem õnne kui eelmistel aastatel

 (172)
Edgar Savisaare kohtuprotsess Harju maakohtus
Indrek SirkFoto: Karli Saul

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles tänavust suurt liiklussurmade arvu kommenteerides, et liiklejatel on tänavu olnud vähem õnne kui eelmistel aastatel. Liiklusõnnetuste arv tema sõnul sama drastiliselt kasvanud ei ole.

"Me oleme harjunud kokku lugema laipasid, aga see, kas inimene saab raskelt vigastada või surma, on väga sageli juhuse küsimus, mis tähendab seda, et see on teatud mõttes nagu loterii. Sellel aastal lihtsalt on need tagajärjed juhuslikult olnud raskemad," ütles Sirk Delfile.

"Kui me vaatame vigastada saanute arvu, õnnetuste üldarvu, siis seal me ei näe sellist drastilist kasvu nagu hukkunute arvul," märkis Sirk. "Lihtsalt meie liiklejatel on vähem õnne olnud sellel aastal ja rohkem õnne eelmistel aastatel," nentis ta.

Kõige kiirem meede olukorra parandamiseks on Sirgi hinnangul liiklusjärelevalve suurendamine, mis praeguseks on võrreldes kümne aasta taguse ajaga vähenenud neljakordselt. "Kui me näeme seda, et liikluses käitutakse hoolimatumalt, kiirused on suuremad, politseid on vähem, vahelejäämise risk on väiksem, siis paraku lähevad ka muidu sellised keskmised korralikud liiklejad sellega kaasa," rääkis Sirk.

Poliitikute poolt välja käidud karistuste karmistamised, kiiruskaamerate lisamised ja veapunktisüsteem avaldaks Sirgi sõnul mõju alles tulevikus. Viimase puhul on tema sõnul teinud siseminister Andres Anvelt ka kõik, et see süsteem efektiivselt ei toimiks.

Seotud lood:

"Me oleme muutnud oma rikkumiste sanktsioonid impersonaalseks, umbisikuliseks," märkis Sirk. "Kiiruskaamerad, mis täna teede ääres kiirust mõõdavad ja avastavad rohkem kui 100 000 kiiruseületajat igal aastal, ei tea, kes kiirust ületasid ja seadusandlus keelab kindlaks teha, kes oli see konkreetne juht seal roolis. Järelikult veapunktisüsteemi sinna rakendada ei saa," nentis ta.

Järgmise aasta alguses rakendatakse lühimenetluse süsteem, mis peaks liiklusrikkumiste menetlemist kiirendama, kuid Sirgi sõnul taaskord impersonaalselt. "Et kuigi politseinik teeb konkreetselt kindlaks selle isiku, kellele ta selle mõjutustrahvi määrab, siis karistusregistrisse see kirja ei lähe."

Teatud mõttes veapunktisüsteem kehtib Sirgi sõnul täna roolijoodikutele, kellel korduvuse korral on karmimad sanktsioonid nii seadusest kui ka kohtupraktikast tulenevalt ja sama kehtib ka näiteks kiiruseületajatele.

"Täiesti tavaline praktika täna on see, et korduv kiiruseületaja jääb jalameheks," märkis Sirk. Tema hinnangul on see väga mõjuv sanktsioon. "Aga kui me muudame kõik selle süsteemi taas impersonaalseks, et kiiresti-kiiresti automaatseadmetega karistusi määrata, siis tegelikult me ei jõua selle konkreetse inimeseni, vaid ainult tagajärjeni," lisas ta.

Tänavu on liikluses hukkunud juba 48 inimest – sama palju kui kogu möödunud aasta jooksul kokku. Politsei peab sellega seoses homme kriisikoosoleku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare