Liibanonis rahuvalvajana teeninud eestlane: ratturid olid lihtsalt valel ajal vales kohas
„Olen Bekaa orust mitmeid korda läbi sõitnud ja seal peatunud,“ kõneles Morel Delfile. „Ega see oht seal igapäevaselt ei varitse, jalgratturid sattusid valel ajal vales kohas olema. Mis seal tegelikult toimub ja mida nende rööviga tahetakse, ei oska välja pakkuda.“
Morel tunnistas, et teda ei ole Liibanonis veedetud aja jooksul kordagi ähvardatud ning ta pole seal ohtu tundnud. Samas möönis ta, et kõigile on teada, et inimröövid ei ole Bekaa orus tundmatu nähtus.
„Kui Liibanonis üldse sõjategevust ei toimuks, siis oleks tegemist maapealse paradiisiga,“ andis oma hinnangu Liibanonile Põhja kaitseringkonna vahipataljoni tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel, kes teenis seal rahuvalvajana aastatel 2006 ja 2007.
Moreli sõnul on Lõuna-Liibanon Hizbollah'i kontrolli all ning nemad tegutsevad keskvõimust sõltumatult. Kuna keskvõim ei ole Liibanonis eriti tugev, siis Hizbollah tegutseb seal omatahtsi.
Jalgrattad ei ole seal moes
Moreli sõnul tõmbasid eestlased kohalike tähelepanu kindlasti juba sellega, et nad sõitsid jalgratastega. „Jalgratturid kindlasti tõmbasid tähelepanu,“ kõneles Morel. Ta meenutas, et neil oli rahuvalvajatega isegi omavaheline nali, et kui keegi ostab oma lapsele kingiks jalgratta, siis see on lapsele karistuseks, sest kõik sõitsid seal ringi mopeedide või autodega. „Jalgrattad seal moes ei ole,“ kinnitas Morel.
Ometi ei himustanud kohalikud Bekaa orus eestlaste jalgrattaid, jättes need koos muu reisivarustusega tee äärde maha. „Selle üle on raske spekuleerida, miks nad kinni võeti,“ ütles Morel. „Kui mina seal olin, siis sai terve suur sõda alguse sellest, et seal kaks Iisraeli sõdurit ära rööviti.“
Moreli hinnangul on Liibanoni valitsus ikkagi suhteliselt läänemeelne. Ka Hizbollah meeste hulgas on tema sõnul erinevaid inimesi. „Olen mõnedega neist teed joonud, samuti on neid, kes näitavad ainult relva,“ meenutas ta. „Ka nende hulgas on igasuguseid inimesi.“
Inglise keele oskaja leidmisega ei tohiks Moreli sõnul seal samuti probleeme olla. „Meie suhtlesime kas inglise või prantsuse keeles või läbi tõlgi ka araabia keeles. „Mida rohkem kohalikku keelt valdad, seda parema kontakti saad, aga ka inglise keelega saab hakkama,“ lausus Morel.
Kuidas käituda kinnivõtmise korral?
Enne rahuvalvajana Liibanoni siirdumist sai Morel spetsiaalse koolituse, kuidas käituda, kui keegi peaks teda röövima. „Rahuvalvajate ettevalmistamisel on spetsiaalsed juhised, kuidas käituda, kui sind röövitakse või pantvangi võetakse,“ jutustas Morel.
Soovitatakse jääda äärmiselt rahulikuks, mitte millegagi ei tohi kinnivõtjaid ärritada. Kui sunnitakse millelegi alla kirjutama, tuleb kõigele alla kirjutada. Tuleb saada kontakt pantvangivõtjatega ja püüda asuda läbirääkimistesse ning pakkuda omapoolseid lahendusi. Teha pantvangivõtjatele selgeks, et nad ei saavuta midagi, loetles Morel soovitusi.
Morel meenutas ka ühte sellist kogemust oma teenistusajast. „Minu ainuke kogemus oli, kus Iisraeli piiripatrull võttis kinni neli liibanonlast ja nemad lasti peale paaritunnist vestlust ja asjade selgitamist uuesti vabaks,“ rääkis ta. „See on tohutu psühholoogiline mäng, mida läbirääkija peab valdama. Kindlaid reegleid seal ei ole ja kõik sõltub otseselt olukorrast koha peal.“
Madis Morel oli Lõuna-Liibanonis rahuvalvaja ÜRO egiidi all 2006. ja 2007. aastal.
