„Lihula pani eestlased ja mitte-eestlased erinevatesse leeridesse,” nentis meediale saadetud teates uuringutefirma Saar Poll juht Andres Saar. „Kui eestlaste usaldus Riigikogu, valitsuse ja peaministri vastu langes väga tugevalt, siis mitte-eestlaste usaldus nende institutsioonide vastu hoopistükkis tõusis mõnevõrra.”

Kõige tugevamalt langes eestlastel usaldus peaministri vastu. Kui selle aasta aprillis/mais usaldas peaministrit 51 protsenti eestlastest, siis septembris oli see näitaja vaid 30 protsenti. „Sama madal näitaja oli peaministril Mart Laaril aastal 2001,” lausus Saar.

Eesti Valitsuse usaldusereiting kukkus eestlaste seas käesoleva aasta kevade usaldusnäitajast 55 protsendist nüüdse 44 protsendile.

Eesti Riigikogu reitingu langust eestlaste seas näitavad järgmised arvandmed: 53 protsendilt langus 43protendile.

Ka erakondade reiting jõudis madalaimale tasemele. Kevadel oli see 29 protsenti, nüüd 20 protsenti.

„Täpselt sama väike oli eestlaste usaldus erakondade vastu 2001. aastal,” lausus Saar. „Mitte-eestlaste usaldus erakondade vastu on aastast 2001 kõige madalam, erakondi usaldab praegu vaid 14 protsenti küsitletuist.

64 protsenti eestlastest ei ole rahul praeguse poliitilise olukorraga, mitte-eestlastest 49 protsenti.

„Praegune olukord meenutab situatsiooni, mis valitses kevadsügisesel ajal Toompeal aastal 2001, mil peaministriks Mart Laar ning rahva usaldus valitsuse, Riigikogu ja peaministri suhtes kukkus rängalt,” ütles Saar.

„Praegust usalduskriisi kolme aasta tagusest eristab see, et praeguses olukorras usaldus Riigikogu vastu on mõnevõrra vähem kannatada saanud kui tollal,” nentis Saar. „Miks? Riigikogu vaikis sellal, kui valitsus tegutses.”

Ajavahemikul 2.-12 septembrini viis sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll läbi traditsioonilise omnibuss-tüüpi 1000 inimesega üleriigilise küsitluse, milles inimestelt vanuses 15-74 aastat päriti, kuivõrd nad usaldavad mõningaid Eesti Vabariigi institutsioone. Küsitlusperioodi jäid Lihula sündmused.

Mõned vastajad andsid oma hinnangu institutsioonide usaldusele sellel ajal, kui nad olid värskelt teada saanud Lihula sündmusest, teised vastasid juba sündmuse järelkajade mõjust lähtudes ning osa inimesi ei olnud sellest loost midagi kuulnudki.