Lihula mälestusmärk on avatud (täiend)
Tiit Madisson ütles BNS-ile, et mälestusmärgi avamine tähendab üht sammu okupatsiooni lõpetamisel meis enestes. Ta lisas, et avamistseremoonial osales kuni paar tuhat inimest. “Rahvast oli pea sama palju, kui 1987. aastal Hirvepargis,” meenutas ta.
Mälestusmärgi õnnistas Lihula kirikuõpetaja Kaido Saak, lisaks tseremooniat juhtinud Madissonile kõnelesid Vabadusvõitlejate Liidu aseesimees Heino Keerde, Lihula endine linnapea Tõnis Mets, riigikogu kunagine liige Jüri Toomepuu ja paljud teised.
Paarile tunnile kavandatud üritus kulges rahulikult. Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld ütles BNS-ile, et kohal olid ka politseinikud. Ta lisas, et neljapäeval pärast tööpäeva lõppu saabus politseiprefektuurist küll teade, mille järgi üritus on ebaseaduslik, kuid avamist ära jätta polnud enam võimalik.
Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja sõnul ajendas selle teate asjaolu, et korraldajail polnud kõiki vajalikke kooskõlastusi. Ta lisas, et kuna üritus oli laia vastukaja leidnud ning inimesi saabus kohale väga kaugelt, piirdus politsei sellise märkuandmisega ega pidanud vajalikuks jõuliselt sekkuda. Küll jälgisid politseinikud, et avamisel avalikku korda ei rikutaks.
Kastepõld ütles BNS-ile, et vald tellib mälestusmärgile turvafirma Falck valve. “See jääb kaheks-kolmeks päevaks, kuni kired on rahunenud,” lisas ta.
Noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš saatis kaitsepolitseisse avalduse, milles lubas mälestusmärgi hävitada.
