Lihula hävitas Rahvaliidu toetuse

Kõige enam sai Lihula mälestussamba mahavõtmise skandaalis kannatada usaldus Rahvaliidu vastu, kelle toetus langes Emori värske küsitluse järgi alla valimiskünnise ehk vaid kolmele protsendile.

Rahvaliidu toetus kukkus augusti viimaste nädalate üheksalt protsendilt vahetult pärast Lihula sündmusi tehtud küsitluse kolmele protsendile, kirjutab Eesti Päevaleht.

Res Publica toetus seevastu kasvas ühe protsendi võrra ehk tõusis 10 protsendile. Kolmanda valitsuspartei, Reformierakonna toetus langes kolme protsendi võrra ning oli 15 protsenti.

Opositsioonist tõusis nelja protsendi võrra Keskerakonna toetus, keda valinuks pärast Lihula sündmusi 17 protsenti valijaid. Seevastu sotsiaaldemokraatide toetus kukkus kümnelt protsendilt kaheksale. Isamaaliit jäi püsima seitsmele protsendile.

Kuue protsendi võrra ehk koguni 34 protsendini kasvas poliitikas pettunute ehk nende arv, kes ei valiks ühtegi erakonda.

Emori sotsioloog Jaanika Hämmal ütles, et Lihula sündmuste puhul tuleb eristada sündmuste sisulist ja vormilist poolt. “Võib oletada, et sündmuste kontrolli alt väljumise eest peetakse vastutavaks eelkõige rahvaliitlasest siseministrit Margus Leivot, kelle ebaõnnestunud käitumine võis avaldada mõju erakonna mainele tervikuna.”

Rahvaliitlasest riigikogu liige Jaak Allik ütles, et talle teeb Lihula sündmuste järelmitest rohkem muret see, et Rahvaliidu püsivalijad pole kuigi rahul kogu erakonna tegevusega üldse.

Alliku hinnangul hakkab Rahvaliiduga juhtuma sama, mis Mõõdukatega Mart Laari valitsuses.

“Rahvaliit on olnud vaesemate huvide kaitsja, kuid mulle tundub, et rahvas seostab praegust valitsust jõukate huvide kaitsmisega,” nentis Allik, kuid lisas, et partei saab oma valijate huve reaalselt kaitsta ikkagi vaid valitsusvastutust võttes, samas kui opositsioonis saab sellest ainult rääkida”.