Iva sõnul said Jesperi vanemad esialgu eitava vastuse, sest sotsiaalkindlustusametile esitatud tõendid Jesperi tervisliku seisundi kohta ei andnud olukorrast täit ülevaadet. Nüüdseks on sotsiaalkindlustusameti esindajad kohtunud nii Jesperi, tema vanemate kui füsioterapeudiga.

"Sellest juhtumist on SKA õppinud. Edaspidi kavandab amet loeteluväliste abivahendite määramisel veelgi individuaalsemat lähenemist ning vajadusel laste ja nendega tegelevate spetsialistidega kohtumisi," märkis Iva. Ta rõhutas samas, et see ei tähenda, et edaspidi kõik samasuguse ortoosi taotlused positiivse otsuse saaks, kuna amet lähtub abivahendi kasutaja tervislikust seisundist ja teiste võimalike abivahendite kasutusvõimalusest.

Jesperi puhul oli tegemist erimenetlusega, kus toetuse vajadus otsustati konkreetse juhtumi alusel. Vabaerakonda kuuluv riigikogu liige Monika Haukanõmm märkis oma arupärimises, et individuaalsest juhtumist lähtudes erimenetluse korras peavad abivahendeid taotlema väga paljud puudega inimesed. Sealjuures piirati tänavu paljude abivahendite kättesaadavust.

Minister Iva põhjendas kättesaadavuse vähenemist arvestusega, et tänavusest eelarvest oleks võinud abivahenditele mõeldud raha otsa saada. Seda siiski ei juhtunud ja abivahendite kompenseerimine taastati osaliselt aasta esimeses pooles. Iva sõnul on paari viimase aastaga eelarve peaaegu kahekordistunud ja järgmisest aastast jagatakse toetusi arvestuspõhiselt, mis tähendab, et kõik vajalikud nõuded saavad rahuldatud.

Iva tunnistas, et infovahetuses puudega inimeste ja neid aitavate asutuste vahel on raskusi ja olukorda peab parandama. Ta märkis samas, et sotsiaalkindlustusamet aitab inimesi nii nõuete kui ka vaiete koostamisel. Samuti pakkuvat selles osas abi Eesti Puuetega Inimeste Koda. Iva sõnul on kavas koostada infomaterjal, kus samm-sammult on kirjas etapid, mis abivahendi saamiseks tuleb läbida.