Ligi: üks Eesti istub kaevikus
“Mina ei oska Riigkontrolliga vaielda. Seepärast on mul heameel lugeda Andrei Hvostovi lugu Leo Kunnasest, kes positsioneerib end teisele poole kõiges, mida toetasin ja tegin. Hvostov mainib, et “eelmise kaitseministri ainus mõõdupuu oli rahalis-merkantiilne”. Selles suus kah tunnustus. Mainimata jäi seekord küll nimi, aga tegelikult ei saa ta läbi Ligita. Olen tema kõige sagedamini ja kõige võimatumates seostes mainitud kangelane,” arvab Ligi.
Ligi kinnitusel hullavad Hvostov ja Kunnas uudisega, et luureskandaal on tõestamata ja JOKK ja et tema ja president eksisid. “Aga nad ei ole jõudnud jälgida, et prokuratuur nii ei arva, ja vähemasti üritab panna kapot uurimispraaki kõrvaldama. Õiguskantsler on pidanud avalikult üle kordama, et asi oli ebaseaduslik,” osutab endine kaitseminister.
“Ministri õigus Kaitseväe juhataja käskkirja tühistada ei mahu Kle lihtsalt pähe. Aga tühistatud on käskkirju üldse vaid korra (kes too minister oligi?) ja õiguskantsler nimetas selle tühistamise takkajärgi hädavajalikuks. (Naljakas, aga eelmisel korral Kunnas seda seadust (RRKS) kiitis ja sõdis sellega põhiseadusemuudatuse vastu.)”
“Põhiseaduse muudatus. Fantastiline, et selle ja eelmise juures võitleb üks keskpärase militaarharidusega mees riigiõiguse spetsidega. Kas H kiidetud K stressitaluvus on võime end mõistuse häälest mitte segada lasta? Riigikontroll on siin pannud diagnoosi ainult oma pädevuse piirides.” tutvustab Riigikogu liige Ligi oma seisukohti.
Samas tõstatab Ligi küsimused, et kas kaitseväe juhataja ei või valitsust pauguga laiali saata. Või näiteks rahvale kallale minna? Kas põhiseadus teda segaks? Aga miks nad kõik peaksid? Kust küll ettekujutus, et relvi ja mundreid jagab riik ja rahvas selleks, et teda nendega tema enda eest kaitstaks? Miks eeldatakse, et demokraatliku mandaadiga tsivilistid ei oma otsustusõigust, või vastu võtta seadusi või teevad seda meelevaldselt? “Ma ei tea, ma pole arst. Aga hea, kui seekord räägitakse seda juttu erus,” on pragune Riigikogu liige kindel. “Jutt läheb kahele Eestile, millest üks olla valmis relvastatud riigikaitseks. See pisike üks näeb und. Tema jaoks on ühiskonna eesmärk relv käes hukkumine. Ta ei pea millekski julgeolu tegelikke garantiisid ega ka lihtsalt elementaarseid sõjalisi realiteete. Peaasi on püss kaenlas ja elu võitlemisele. Alati kaevikus. Ka oma riigi suhtes, valvsalt ja ründavalt.”
“Lahinguülesannete kõrval jäävad ära mitteseksikad asjad nagu haldussuutlikkus, analüüs, juura, tervik. Rahalugemisel eksitakse saja miljoniga ja ei nähta probleemi. Sest riigikaitsel pole ju hinda! Ja mis seadused?! Riiki on vaja kaitsta!” on Ligi kriitiline ja arvab, et liiga palju raha kulutatakse torudele ja vooditele. “Et meeste värbamiseks on vaja ka palka, avastati 2006. Aga raha on betoonis ja rauas ja ajateenistuses kinni,” lõpetab Ligi.
