Ligi: suvel on asi läinud eriti inetuks
Rahandusminister Jürgen Ligi lükkab tagasi etteheited ülbuses ning riigikogu halvustamises, süüdistades ajakirjandust tema sõnade kontekstivälises kasutamises.
Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko põhjendas täna oma vastuhäält Hispaania pankade abipaketile Jürgen Ligi sõnavõtuga neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, mida Mikko pidas riigikogu halvustavaks.
Ligi selgitas Delfile, et riigikogu ülesandeks on suurte otsuste tegemine ja järelevalve valitsuse üle. "See on väga väärikas roll ning riigikogu väärikuse küsimus on seegi, et talle ei pandaks kohustusi, mis pole tema võimalustega kooskõlas," täpsustas Ligi.
Küsimus on tema sõnul kasvõi kiiruses - ehkki üldsegi mitte ainult selles - sest kuuldavasti suudab riigikogu näiteks ESMi ratifitseerimist otsustada alles augusti lõpus, kuu aega hiljem kui eelviimane eurotsooni parlament. Samas kinnitavad riigikogu liikmed, et riigikogu täiskogu koguneb alati viivitamatult ka kiirotsuste tarbeks. Viimati kordasid riigikogu liikmed seda paari päeva eest Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istungil.
"Aga mitte ainult nood väljuvad korraga nii riigikogu ajalimiitidest kui meie seadusandja tavapärasest pädevusest ega võimaldaks Eestil teha tõhusat rahvusvahelist koostööd," märkis Ligi.
Vahelüliks, kellele on antud operatiivsem pädevus ning kes on teemadega ja jooksvalt kursis, on EKLAK. "Nii on riigikogu ise otsustanud," nentis Ligi. Konkreetselt ESMi otsuste protseduure ja tööjaotust arutab valitsus tema sõnul neljapäeval ning ettepanek on anda riigikogu täiskogule maksimaalsed võimalused, ent mitte ülejõu kohustused.
Talle viimasel ajal ette heidetud ülbuse süüdistuste tõeliseks põhjuseks nimetas Ligi ebaprofessionaalset meediakajastust. "Iga inimese öeldud häälikutest annab piisava majandushuvi korral koostada mistahes ütlemisi ja mul ei jää muud üle, kui kirjutada sellest kord pikemalt," lubas Ligi.
"Suvel on asi läinud eriti inetuks, komme on ka üksteise tekste kontrollimatult paljundada. Meenutan, et sõnale annab tähenduse ainult kontekst ning ajakirjanduses ilmuv pole isegi lause või tekstina tingimata selle oma, kellele ta omistatakse," teatas rahandusminister.
"Ka kõige krõbedam sõnadest, mis on sünnitanud terveid arvamusartikleid, ei pärine tegelikult ühestki minu antud intervjuust, seda kasutanud praktikant andis selgituse, et see juhtus tal kogemata," oli ta nördinud.
Ta tuletas meelde, et peaminister Andrus Ansip kaebas kohtusse Õhtulehe, mis moonutas Ansipi hinnangul oma pealkirjas tema mõtet. "Minagi ootan, kas see hakkabki nii olema, et ajakirjanike väga kõikuva sügavusega arusaamised saab paigutada ministri nimest kooloni järele," jättis Ligi kõik võimalused lahtiseks.
