Ligi sotside vastuseisust Partsi kandidatuurile: kaadriküsimusi lahendati nii kompartei komiteedes
"Paistab, et Eesti saab igale erakonnale kontrollikotta oma esindaja," ironiseeris Ligi Facebookis. "Vähemalt käitub nii erakond, kes otsustab oma juhatuses ja fraktsioonis Euroopa personaliküsimusi valitsuse eest," viitas Ligi sotside vastuseisule Juhan Partsi (IRL) kandidatuurile.
"Kaadriküsimusi lahendati nii kompartei komiteedes, tänapäeval on see valitsuse otsus. Eksriigikontrolör, eksmajandusminister ja ekspeaminister on väga arusaadav ja tugev valik Euroopa Kontrollikotta, sotside, RE või IRLi "esindaja" või "kandidaat" ainult piinlik," lisas Ligi.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) tegi reedel valitsusele ettepaneku esitada hoolimata sotsiaaldemokraatide vastuseisust Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks endine majandusminister Juhan Parts. Täna hommikul kohtus Partsiga riigikontrolör Alar Karis.
Euroopa Kontrollikoda on üks viiest Euroopa Liidu institutsioonist Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu kõrval. Kontrollikoja ülesanne on auditeerida ELi institutsioonide arvepidamist ja tagada seeläbi liidu finantsjuhtimise usaldusväärsus.
Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele esitab Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadi valitsus rahandusministri ettepanekul, tutvudes eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Pärast valitsuse heakskiitu esitatakse Euroopa kontrollikoja Eesti-poolse esindaja kandidatuur Euroopa Liidu nõukogule. Kontrollikoja liikme kinnitab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.
1977. aastal loodud kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida. Senise Eesti esindaja Kersti Kaljulaidi volitused Euroopa kontrollikojas kestavad 2016. aasta maikuuni.
