Riigikontrollli raportis esitatud väiteid, nagu ei tunnetaks rahvas elatustaseme paranemist reaalselt, vaid see on vaid statistiline tõus, pidas Ligi pigem demograafiliseks probleemiks, mitte riigi ülekulutamiseks.

"Hinnata seda, kuidas inimesed ümbritsevat tunnetavad – see on inimarengu aruande või konjunktuuriuurijate, mitte riigikontrolli asi. Riigikontroll peaks oskama kasutada emotsioonitut statistikat ja analüüsi, aga alati pole suutnud. Mis emotsioonidesse puutub, siis ette heidetud väljaränne ongi suuresti selle tulemus, et nagu inimarengu aruanne tõestab, meie enesehinnang on palju madalam kui edusammud heaolus. Enesehalvustus sünnitab kindlasti ka väljarännet ning riigikontroll ei peaks sellesse halvustusse nii innukalt panustama," leiab Ligi.

Oma raportis heitis riigikontrolör Alar Karis muuhulgas ka ette, et riigikogule ja avalikkusele ei anta valitsusest teada, kuhu riigi eelarveraha tegelikult kulub. Selle väitega ei tahtnud rahandusminister aga kuidagi nõustuda.

"Läbipaistvuse nimel pingutame igal aastal, saades muutuste eest igal aastal eraldi kriitikat, nagu ka muutumatut kriitikat teemal läbipaistvus. Alates 2013. aastast on riigieelarve seadus esitatud muudetud kujul, planeeritud on kassapõhine eelarve nii, et see vastaks raha tegelikule liikumisele asutuste vahel. Lõplik eelarve võtab arvesse mitmesuguseid muudatusi, sh asutustevahelisi ümbertõstmisi, mis jooksval aastal vastavalt eelarveseadusele on tehtud. Nii tagatakse kontroll eelarve täitmise üle," ütles Ligi.

Minister lisas ka, et valitsus esitab iga aasta riigi majandusaasta koondaruande valitsusele ja riigikogule, mis koostatakse vastavalt seadustele ja mis seavad vormistuslikud nõuded.

Kõike seda kokku võttes leiab Ligi, et kahjuks ei ole raportis uusi „osutatud“ probleeme, on hästi tuntud probleemid, millega tegeldakse, kuid mis ongi väga keerulised. "Kes soovib, võib siit leida mittenõustumise riigikontrolliga, aga valdavas on see tegelikult nõustumine," lisas minister.