"Usun, et Eesti Pank tegeles Eesti majandusprobleemide lahendamisega, ehkki mõnigi toonane idee oleks tänases keskkonnas mõeldamatu," kommenteeris Ligi Delfile tänases Päevalehes ilmunud väidet, et toonane pangajuht Kallas otsustas väljastada rohkem kui miljardi krooni väärtuses panga garantiisid.

"Olin kuni 1995. aastani ise tegev panganduses ning seotud rahvusvahelise majandusega. Selle põhjal julgen väita, et üksikuna ei ütle need paberid mitte midagi millegi muu kui tolle aja majanduskeskkonna kohta," lisas ta.

Ligi sõnul oli majanduse peaküsimus toona usaldusväärsus ja likviidsus ning toimiva finantsturu aseaineks mõeldi välja kõiksugu garantiiskeeme. Samuti üritati tuua Eesti majandusse raha ja riik isegi müüs ringlusest kõrvaldatud sularublasid.

"Esitatud materjalide põhjal tundub loogiline, et ka antud juhul otsiti võimalust saada Eestisse deposiiti või laenu, millega leevendada likviidsuskriisi. See poleks olnud võimalik ilma garantiideta. Kui asjast pole ametlikke dokumente ega kohustunud midagi tegema Eesti Panga võimalik partner - laenu ega deposiiti ei pakutud - ei saanud ka Eesti riik jõuda lepinguni ega kohustuste võtmiseni," rääkis Ligi.

Tänases Päevalehes kirjutati, kuidas Kallas väljastas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga garantiisid. Hiigelsumma pangalt välja nõudmine oleks noore majandusele suureks ohuks olnud. samuti tõi leht välja selle, et ehkki pangagarantiid kehtisid kuni 2004. aastani, ei leia panga raamatupidamisest nende kohta ainsatki märki.

Kallas ise tunnistas intervjuus Päevalehele, et investeerimisskeemidega Eesti Pangas 1990-ndatel tegeleti seetõttu, et taheti riigile raha teenida.