Tänases Eesti Ekspressis annab avameelse usutluse Tallinna endine abilinnapea Kaia Jäppinen. Muuhulgas tunnistab Jäppinen, et üheks peamiseks põhjuseks abilinnapea ametist lahkumiseks oli ka pinge, mis tekkis arutelust, et osadele vene koolidele tehtaks erand, et need ei läheks üle osalisele eesti keele õppele.

"Väga konkreetne ajend ametist lahkumiseks oli see, et osale vene koolidele nõuti erandit, et nad ei läheks üle eesti keele õppele ning jääksid venekeelseks. Aastaks 2005 oli koolidega üleminek kokku lepitud, ent nüüd nõuti, et viis kooli ei läheks. Tundsin, et seda otsust ma teha ei saa. Ma ei saa keerata selga eesti keelele ja rahvale," tunnistab Jäppinen.

Reformierakondlane Jürgen Ligi kirjutas oma sotsiaalmeediakontol, et nägi temagi Jäppineni nimetatud taotluseid, mis pidanuks osadele vene koolidele tegema erandi.

"Nägin minagi neid taotlusi veel kümme aastat hiljem ja ütlesin ei," kirjutab Ligi. Ta nendib, et gümnaasiumis on liiga hilja ja eesti keelse eestikeelse õppega tuleks algust teha juba varem. "Alustada tuleb lasteaiast ja põhikoolist, kaotades "vene" sildid üldse," jätkab ta.

"See välja öeldud, tuli ka inimarengu aruanne venelaste süvenevast segregatsioonist ja vajadusest õppima hakata eesti keeles, mitte eesti keelt kogu hariduse ulatuses. Aga vene hariduse eelisarendajad ja segregeerijad jõudsid ette. Loodetavasti mitte kauaks," nendib Ligi.

"Paraku on segregeerunute jaoks olemas vaid kaks parteid, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, kes ei taha eestikeelsusest kuuldagi," möönab Ligi oma postituses.

"Ei saa siin süüdistada teisi erakondi, vaid segregatsiooni ja sellele panustavaid erakondi," lõpetab Ligi.