Kodakondsuse seaduse kohaselt ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud üle aastane vabadusekaotus, ja kelle karistus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest.
“Siseministeerium lähtus Lepajõele kodakondsuse andmata jätmise eelnõu koostamisel sellest sättest,” selgitas Heinla. Kodakondsuse seaduse kohaselt otsustab Eesti kodakondsuse andmise valitsus.
Siseministeerium edastas riigikantseleile valitsuse korralduse eelnõu Lepajõele Eesti kodakondsuse andmisest keeldumiseks 20. märtsil.
Mullu augustis kirjutas 1961. aastal Ukrainas Dnepropetrovskis sündinud Lepajõe kodakondsuse saamiseks kodakondsus- ja migratsiooniametile (KMA) taotluse ja esitas vajalikud dokumendid. KMA saatis paberid edasi siseministeeriumisse.
Välismaalase passiga Eestis elav Lepajõe on oma kodakondsuse teemal ajakirjandusega suhtlemisel napisõnaline. “Mul pole probleeme,” on ta SL Õhtulehele öelnud.
1978. aastal mõistis kohus toona Oltsveli perekonnanime kandnud Lepajõele korterivarguste ning riigivara varguse eest tingimisi kaheaastase vanglakaristuse kaheaastase katseajaga.
1984. aastal põgenes Lepajõe koos kolme kaaslasega kummipaadiga Soome, kus järgmisel aastal osales juveeliäri ja pangaröövis. Vanglas istus ta kolm aastat.
Lepajõed on SL Õhtulehe andmeil väidetavalt narkootikumidega kaubitsemise eest karistatud ka Hollandis ja Saksamaal.
1996. aastal sündinud tütart registreerides esitas Lepajõe Tallinna perekonnaseisuametile enda kohta valeandmed. 1998. aasta veebruaris jäi Lepajõe Tallinna Lennujaamas teel Soome vahele valepassi kasutamisega.
Kohus mõistis Lepajõele tingimisi pool aastat vanglakaristust. Katseaeg sai läbi 2000. aasta veebruaris.
