Need on vaid mõned näited nõukogulikust eeluurimissüsteemist, mida Eesti üks tunnustatumaid vandeadvokaate Leon Glikman nimetab lausa inkvisitsiooniliseks. "Kriminaalasjades saab meil ka kaudsete tõendite alusel süüdi mõista. Aga ühel puhul on mängus vaid raha, teisel aga inimeste saatus," on ta öelnud.

Seoses Edgar Savisaare juhtumiga on paljud poliitikud, ametnikud ja ühiskonnategelased rutanud kinnitama kõikumatut usku Eesti eeluurimis- ja kohtusüsteemi õiglusesse ja objektiivsusesse. Mõnigi kohtusüsteemi köögipoolt tundev inimene näeb tänases õigussüsteemis riigi poolt tavakodanike põhiõiguste kohatist jõhkrat jalge alla tallamist. Nendel, kes on juba korra menetlusmasina hammasrataste vahele jäänud, on sealt keeruline võitjana välja tulla – isegi siis, kui esimese astme kohus süüdistused tühistab ja kohtualuse õigeks mõistab.

Glikman nimetab meie kriminalmenetlussseadust "kosmaarseks", märkides muuhulgas, et kui kohtunik tahab olla erapooletu ja ei asu süüdistajaga ühes paadis, riskib ta vahel ise kohtu alla sattumisega. "Näiteks tuvastas kohtunik Lõõnik – julge ja põhimõttekindla mehena – maadevahetuse kohtuotsuses, et teda ähvardati kriminaalasjaga. Aga mille eest? Ponnistuse eest tagata osapoolte jaoks võrdne menetlus," ütleb Glikman.