Leo Kunnas: Venemaa tugevneb ja Lääneriigid nõrgenevad
Tema sõnul on küsimus poliitilises tahtes. Venemaa tegelikud kaitsekulutused, mis hõlmavad nii relvajõude, siseministeeriumi vägesid kui ka piirivalvet, ulatuvad järgmiseks aastaks 4,5 protsendini SKPst.
„See on väga suur osa, mis nad oma rahvuslikust rikkusest kaitsekulutustele panustavad,“ rääkis Kunnas Delfile. „Neil on lihtsalt prioriteedid teised kui Euroopas.“
Kunnase sõnul peab jälgima Venemaa sõjalise võimekuse arengut ja kasvu. Ainuüksi Vene relvajõudude moderniseerimiseks on aastani 2020 planeeritud 503 miljardit eurot ning teised jõustruktuurid saavad veel oma osa.
„See on neil juba neljas programm ja ükski eelnev pole täielikult õnnestunud,“ kõneles Kunnas. „Isegi kui Venemaa 50 protsenti oma plaanidest 2020. aastaks ellu viib, on see see areng meie jaoks väga murettekitav.“
Kunnase sõnul tekitab igasugune võimekuse kasv kiusatust seda võimekust rakendada. „Praegu on Venemaa sõjaline võimekus selges kasvutrendis samal ajal kui enamikul Euroopa riikidel on see vastupidi.“
Venemaa tugevneb ja Lääneriigid nõrgenevad
Samas tuleb Venemaa tugevnemist vaadata Euroopa sügava finantskriisi kontekstis. „Euroopa kaitsekulutusi on kärbitud juba 20 aastat järjest ja kui riigid on liiga palju võlgu, siis kust see raha võtta?“
Ka Ameerika olukord on Kunnase sõnul raske ja selles kontekstis ongi kaks vastandlikku trendi — Venemaa tugevneb ja Lääneriigid, eriti Euroopa, nõrgenevad. „Loomulikult teevad need tendentsid muret.“
Euroopa paljude poliitikute lühinägelikkust on Kunnase sõnul raske seletada. „Euroopa majanduskriis ei ole kaugeltki lõppenud, olukord on igal juhul väga raske, sõltumata sellest mitu riiki pankrotti läheb.“
Baltikumi võitlusvõimet nõrgestavad Läti ja Leedu
Kunnase sõnul on Soomel võimalik mobiliseerida armeesse 350 000 meest ja see on väga suur jõud, mida Venemaa teab suurepärastelt. Venemaa pole tema sõnul hetkel Soomele ohtlik. Venemaa enda ajateenistujate hulk aastas on umbes 400 000 meest.
Palju haavatavam on Kunnase sõnul Baltikum. Ta märkis, et hiljuti avaldatud Soome raport pole ainus ning ka Rootsis on hinnanud Baltikumi kaitstavust väga raskeks ja Baltikumi võitlusvõimet nõrgaks.
Läti ja Leedu kaitsekulutused on nii madalad ja nende armee nii väikesearvuline, et see ei taga kummagi riigi kaitset.
Kunnas möönis, et ka Eestil on juhtimisprobleeme ja olulisi võimelünki, kuid Eesti kaitsevõime on võrreldes Läti ja Leeduga hea ja sarnaneb pigem Soomele.
„Meil on ikkagi 42 000 meheline sõjaaja kaitsevägi, see on rohkem kui Lätis ja Leedus kokku, kuigi ei küündi küll veel Soome tasemele, aga meil on ikkagi kindel pinnas all, kust edasi minna.“ Läti ja Leedu on tema hinnagul juba sellises seisus, kus on raske häid lahendusi välja pakkuda.
„Kui nad lasevad oma kaitsekultused ühele protsendile SKPst, siis sellest rahast ei piisa kaitsevõime elementaarseks ülevalhoidmiseks,“ nentis Kunnas ja lisas, et on ju loogiline, et kui kolmest riigist kaks on võitlusvõmetud, siis on kogu Baltikumi võitlusvõime samuti nõrk.
