Leo Kunnas: minu erakond on Eesti vabariik
„Minu erakond ongi Eesti vabariik,“ ütles Kunnas Delfile. Küsimusele, kas tal üksikkandidaadina piisavat toetust õnnestub koguda, vastas Kunnas: „Seda näitab aeg ja seda otsustavad valijad. Tuleb arvestada umbes 6000 häälega.“
Millises ringkonnas oma kandidatuur üles seada, avaldab Kunnas detsembri keskel, kui valimised on välja kuulutatud. „Toetajaid on mõnevõrra igal pool,“ sõnas Kunnas, kes ei taha ennast teiste üksikkandidaatide vastu üles seada.
Kunnase sõnul on eurovalimistel üle 100 000 hääle kogunud Indrek Tarand loonud üksikkandidaadina suure pretsedendi. Ta arvestas, et kui Tarandi üle Eesti kogutud häälte arv jagada ka ringkondade peale, siis on üksikkandidaatide pääsemine riigikokku võimalik.
Kunnase hinnangul muutuks kogu riigikogu õhkkond oluliselt, kui saalis oleks mõned sõltumatud saadikud.
Ta tunnistas, et kandideerimise algtõuge tuleb soovist peatada kaitseväe politiseerimine. „Nüüd, kus ma olen viimasel ajal kirjutanud palju arvamusartikleid ja riigi arenguvaldkonnad endale selgeks teinud, on siia lisandunud teisi tegureid,“ lausus ta.
Kasutab sõjalisi termineid
Oma valimiskampaanias kasutab Kunnas Eesti elu sõlmprobleemide kirjeldamiseks ja lahenduste pakkumiseks sõjalisi termineid, mis aitavad tema sõnul paremini mõtteid korrastada ja sihte seada.
„Sõjaliste terminite kasutamine ei tähenda, et riiki tuleks juhtida nagu sõjaväge, kuid on hea mõtlemise süstematiseerimiseks,“ sõnas ta.
„Olen püüdnud aru saada, mis on Eesti elu raskuskese,“ rääkis Kunnas. Raskuskese on sõjaline termin, millega määratakse lahingu võitmiseks vajalikud tingimused. „Raskuskeskme määratlemine on väga oluline ja kõik muud otsused peaksid seda toetama.“
Ta pidas võimalikuks, et Eesti poliitikas hetkel puudub raskuskese või on see sõnastatud nii, et iga inimene saagu rikkaks ja kes seda ei suuda, saagu ise hakkama.
Oluliseks probleemiks pidas ta Eesti elanike vähest arvu. „Peame peatama elanikonna vähenemise ja saavutama elanikkonna juurdekasvu,“ rääkis Kunnas. Tema sõnul oleks Eestist justkui suur sõda üle käinud, sest viimase kahekümne aastaga on rahvastik umbes 200 000 võrra vähenenud. „Kui nii edasi, siis meil polegi enam riiki,“ lausus ta.
Kunnas peab oluliseks, et otsustamine muutuks süsteemseks ja pakub välja 15 punktist koosneva otsustavate tegurite paketi. Muuhulgas sisaldab see järgmisi punkte: kodanikuühiskonna ülesehitamine, põhiseaduspatriotismi, sotsiaalse ja varandusliku ebavõrdsuse vähendamine, võitlus põhiliste sotsiaalprobleemidega - alkoholi liigtarbimisest narkomaania ja prostitutsioonini välja.
Peame parandama riigi juhtimisvõimet ja haldamist, peame muutma seda efektiivsemaks, oma looduskeskonda hoidma ja ökoloogilist jalajälge vähendama, samuti tõstma kaitsetahet ja -võimet, loetles ta. „Võimu teostamisel kasutatakse praegu teerullimeetodit,“ kirjeldas Kunnas. „Kui opositsioonil ongi häid ideid, siis neid ei võeta arvesse ja on lihtsalt võimu teostamine.“
Kunnase hinnangul ei ela Eesti riik tegelikult väga vaeselt, aga kui meil on teatud hulk lapsi näljas ning nad ei saa korralikku põhiharidustki, siis on kusagil tehtud valed otsused. „Peame peatama ka elanikkonna väljavoolu,“ rääkis Kunnas. „Majanduses näen kõige tõsisemat probleemi madalas tööviljakuses ja tööpuuduse vähendamises.“
Valijat ei tohi alahinnata
Kunnas tunnistas, et oli eelmiste valimiste kampaania puhul nördinud, kuidas valijat üldse käsitleti. „Kui ebaintelligentset olendit, kes ei saa millestki aru,“ lausus ta. „Valijat peab kohtlema kui intelligentset olendit. Tervikuna ma loodan, et kui teatud teemasid tõstatada, siis see võib muuta valimiskampaaniat intelligentsemaks. See oleks juba väga suur samm edasi, kui iga erakond määraks oma raskuspunkti järgimiseks 20 aastaks.“
Kampaania organiseerimisel on Kunnasel abilised, kes küll toetavad, aga maksumuselt pole kampaaniakindlasti kallis. „Internet ei ole kallis vahend, samuti pole kallis vahend inimestega suhtlemine,“ hindas ta.
Detsembris tuleb trükist Leo Kunnase kolmas osa ulmeromaanist. Enda sõnul ei ole tal kavatsust uuemate raamatute kallale enne valimistulemsute selgumist asuda.
