Lennusalga juht: vajame kindlasti ka neljandat kopterit
“2007. aastal siseministri poolt kinnitatud dokument „Piirivalve lennusalga arendamise põhimõtted aastatel 2007-2020“ näeb ette ka neljanda kopteri hankimise. Hetkel ei ole kindel soetamise aeg, kuid seda kopterit me kindlasti vajame,” rääkis PPA lennusalga juht Allan Oksmann.
“Kolme kopteriga saame praegu tagada aastas 95 protsendi ulatuses ööpäevaringse valmisoleku. Neljanda kopteri vajadust näeme loodava Kuressaare lennubaasi kontekstis. Nimelt on arengukava üheks eesmärgiks saavutada ühe kopteri ööpäevaringne valmisolek Kuressaare baasis aastaks 2013 ning liikuda samm-sammult edasi 24/7 valmisoleku kehtestamisele nii suures ulatuses kui võimalik,” selgitas Oksmann.
Täna on kopterite valmisolek Tallinnas järgmine: reageerimisaeg alates väljakutse saamisest kuni kopteri õhkutõusuni on tööajal (E-R 9:00-17:00) 15 min, väljaspool tööaega 1 tund.
Infrapunakaamera saadi korda, vints on rikkis
Lennusalga helikopterite viimase pooleteise kuu ootamatutele tehnilistele probleemidele on lisandunud Itaalia tootjatehase kehtestatud lennuaja piirang, mis puudutab lennusalga kolmest kopterist kahte.
“Ainukese lennukorras oleva kopteri ES-PWC-l on vintsiprobleemi tõttu häiritud vaid pinnaltpäästmise võimekus, samas kui muid ülesandeid saame edukalt täita. Pinnaltpäästmise vajadust tuleb Eestis ette harva, sellele vaatamata on meie jaoks oluline loomulikult vints taas töökorda saada kuna tegemist on tähtsa osaga päästevõimekusest,” ütles Oksmann.
Vintsi valmistajatehase esindajad on probleemi lahendamiseks Eestis oktoobri esimesel nädalal. Töökorras soojuskaamera, mis seni samuti puudus (täpsemalt FLIR-süsteem), paigaldati kopterile esmaspäeval.
“Teadaolevalt pole hoolimata ettetulnud riketest ega plaanilistest hooldustest lennusalgal viimase paari kuu jooksul ühelegi väljakutsele reageerimata jäänud. Kopterite tehnilistest probleemidest teavitatakse alati koheselt ka haiglaid,” rääkis Oksmann.
Kui häda käes, tulevad naaberriigid appi
Eesti vastutusalas kopteri kaasamist vajavate otsingu- ja päästeoperatsioonide puhul hätta sattunud inimesed abita ei jää. Seda ka siis, kui Eestil peaks õnnetuse juhtumise momendil kopterivõimekus ajutiselt puuduma. Vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Hamburgi konventsioonile (mille kaudu korraldatakse merepäästet kogu maailmas) on Eestil sõlmitud kahepoolsed lepingud naaberriikide Soome, Rootsi ja Lätiga, mis näevad ette vastastikuse abi osutamist lennu- ja mereõnnetuste puhul.
Vastavalt lepingutele on lepingu osapoolteks olevate riikide päästeüksuste lennu- ja ujuvahenditele piiriületus lihtsustatud, näiteks kopterimeeskondadele on väljastatud aastased lennuload, mille alusel saavad nad siseneda naaberriigi õhuruumi ning seal tegutseda. Päästekoostöö harjutamiseks naaberriigi vastutusalas toimub Eesti osavõtul igal aastal vähemalt kaks rahvusvahelist ühisõppust.
Tootjapoolse piirangu saanud kopterid ei lähe mingil juhul lendama
Tegelikult on lennusalgas neid koptereid kaks (ES-PWA ja ES-PWB) , millele laieneb Itaalia tootjatehase poolt kehtestatud erakorraline lennuaja piirang. Piirang puudutab kõiki Agusta-Westland-139 tüüpi koptereid, mille sabarootori labad on olnud kasutuses rohkem kui 600 lennutundi. Erakorraline piirang kehtestati augusti lõpus seoses sama tüüpi kopteriga Brasiilias juhtunud õnnetusega.
Kuna nimetatud koptereid, millele seetõttu tuleb uued sabalabad väljastada, on üle maailma väga palju, võtab kõigile detailide väljastamine paratamatult aega ning hetkel on raske ennustada, millal järjekord Eestini jõuab.
Kopterit ES-PWC, mis praegu lennukorras antud piirang seega ei puuduta, kuna see on tänase seisuga lennanud vaid 200 tundi.
“Tähtis on mõista, et kui hoolduseid planeerime kopteritele selliselt, et oleks pidevalt tagatud päästevõimekus, siis rikkeid ei saa ette planeerida — samuti nagu ei ole võimalik ette näha tootjalt saabuvaid erakorralisi juhendeid lennuaja piiramise kohta. Väikse riigina, mil ka väike lennusalk, oleme kõigile sellistele olukordadele muidugi tundlikumad, kui mõni suurriik, kel võimalik soetada kümneid või sadu koptereid. Autoomanikud võivad siinkohal võrdluseks mõelda näiteks oma neljarattalisele sõbrale — auto korralise hoolduse üritab inimene ju ikka planeerida aega, mis ta liikumisi võimalikult vähe häiriks, samas kui rike või avarii on juba oma olemuselt prognoosimatud. Erinevus sõiduautost on muidugi esmalt see, et kaasaegse kopteri näol on tegemist kordi keerulisema masinavärgiga.”
“Teiseks aga võib autoomanik väiksema rikke korral otsustada, et sõidab sellele vaatamata mõned päevad veel ja teeb kriitiliselt olulised sõidud enne remonti ära. Lennusalga kopteri puhul selliseid kompromisse teha ei saa — lennuvahendit, mida kasutatakse inimeste päästmiseks tohime lendama lubada vaid siis, kui ta on täiesti ideaalses korra,” rääkis Oksmann.
Seega ei saa me nimetatud koptereid, mis praegu sabarootori labasid ootavad enne uute labade paigaldamist mingil juhul lendama lubada.
Kopterid ja hooldus
Kopter ES-PWB lennuaega piirati eelnimetatud tootjatehase juhendiga viiele tunnile, mis tänaseks on ära kasutatud. Kuna kopteril pole tootja juhendi tõttu lubatud enne uute sabarootori labade paigaldamist rohkem lennata, kasutame praegust aega, et sellele ära teha hooldus, mis kopteril iga 300 lennutunni tagant tuleb läbida. Antud hooldus võtab ligi poolteist kuud ja seda tehakse Eestis.
Hetkel Belgias pikaajalises hoolduses olev kopter ES-PWA peaks praeguse prognoosi kohaselt naasma umbes kuu pärast, kuid ka antud kopterit puudutab tootjafirma erakorraline piirang lennuajale, mistõttu on ka siin oluline, et tehas väljastaks sabarootori uued labad meile võimalikult kiirelt.
Erineva pikkusega hooldused kopteritele toimuvad iga 50, 100, 300, 600 ja 1200 lennutunni tagant. Iga 50 lennutunni järel tehtav hooldus kestab vaid mõne tunni, samas kui 1200 lennutunni hooldus võtab aega mitmeid kuid (just sel hooldusel ongi praegu Belgias viibiv kopter)
