Lennart Meri jääb ilma valvest ja aiast

Valitsus kavatseb lõpetada üle nelja aasta kestnud seaduserikkumise endise riigipea Lennart Meri krundi valvamisel Viimsi poolsaare tipus, kus merekaldal liikumist takistab traataed, samas jääb ihukaitse Merile alles.

Kava järgi lõpetab valitsus Meri kodu valvamise, kuid jätab alles ihukaitse, kirjutas Eesti Päevaleht. Meri hakkab turvama üks julgestuspolitseinik, valve kestab 24 tundi ööpäevas. Politseiniku ülesanne on ka kutsuda korrale krundile sattuvad rahurikkujad, et peagi 73-aastaseks saav Meri ei peaks ise võimalike vandaalitsejatega tegelema.

Ühtlasi avab valitsus ilmselt maja juurde jääva rannajoone, mis praegu on suletud veepiirini ulatuva võrkaiaga.

Rannajoone selline sulgemine on vastuolus vähemalt kahe seadusega, kirjutas ajaleht.

Veeseaduse järgi peab laevatatavate veekogude kallas olema kümne meetri ulatuse vaba ja avalikult kasutatav. Kallasrada on sätestatud ka asjaõigusseaduses, mille kohaselt võib igaüks kasutada kallasrada liikumiseks, veekogu ääres viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite sildumiseks.

Tuntud keskkonnakaitsja Juhan Aare ütles ajalehele, et otsus seadust täita ning Meri krundi kallasrada avada on Eestile kui õigusriigile sümboolse tähendusega.

“Olen Eestimaal ringi liikudes korduvalt kokku puutunud juhtumitega, kus inimesed on oma veepiirini ulatuva krundi tarastanud ja juurdepääsu kallasrajale tõkestanud,” nentis Aare. “Kruntide omanikud on nii mõnelgi juhul oma teguviisi õigustanud, et kui president võib sedasi teha, siis miks meie ei või.”

Praegu valvab Meri Rohuneeme kodu väravat vahetustega viis meest, kelle palga maksmiseks kulub 434.000 krooni aastas. Peale politseiniku valvavad krunti ka presidendi kantselei kulul paigaldatud valvekaamerad ja liikumisandurid, mis registreerivad sisenemise 6,9 hektari suurusele maavaldusele.

Tänavuses riigieelarves pole Meri maja valvamiseks raha ette nähtud, kuigi endine riigipea esitas mullu valitsusele taotluse, milles soovis elektroonilise ja mehitatud valve säilitamist.

Siseministeeriumi avalike suhete juht Ilona Leib ütles ajalehele, et minister Ain Seppiku arvates peaks riik ka edaspidi pakkuma Merile kaitset, kuid selle mahu otsustab peaminister.

Peaministri nõuniku Daniel Vaariku sõnul on valitsusjuht Siim Kallas seisukohal, et Merile jääb valve alles.

Tõenäoliselt teeb valitsus otsuse järgmisel teisipäeval.

Presidendi ametihüvede seaduse kohaselt saab riigipea pärast ametivolituste lõppu oma käsutusse tööruumid, nõuniku, sekretäri, auto ja autojuhi. Vajadusel määrab peaminister endisele riigipeale ka kaitse.