"Täna on minister taas suutnud avalikkuse panna kulme kergitama oma parteikaaslaste nimetamisega Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk ühe suurima euroraha jagaja juhtkonda," arvas Lember.

Ministri roll on paika panna nõukogu, kes vastutab sihtasutuse strateegilise juhtimise eest ja selle elluviimiseks paneb nõukogu paika ka juhatuse. "Praegu tundub, et just erimeelsused juhatuse liikmete osas on pannud ministri nõukogu muutma ja siis kui see nii on, siis on ikka miskit kummalist lahti," arvas Lember. "Nõukogu arvab, et juhatuse liikmed saavad oma tööga hakkama, kuid ministrile see ei sobi – järelikult tuleb nõukogu vahetada. Kui valitsejatele rahvas enam ei meeldi, kas siis tuleks ka äkki rahvast vahetada?"

Lember ise küll uusi EASi nõukogu liikmeid Cinzia Siigi ja Arvi Altmäed ei tunne ja ei taha nende pädevuses kahelda, kuid ometi oleks ta ministri suust põhjenduseks oodanud siiski midagi muud, kui et „see oli vana plaan“ ja üks uutest liikmetest omab „ettevõtluses palju nägemusi“ nagu ta vastas Äripäevale.

"Eks me saame varsti teda, mis suunal need nägemused hakkavad EL uue rahastamisperioodi põhimõtteid rakendama. Avalikus sektoris paraku on nii, et asjad ainult ei pea olema ausad, vaid nad peavad seda ka näima ja kahjuks on selle mõtte järgimisega siin küll rida lahtisi otsi," leidis Lember.

"Teisalt olen ettevõtjana vägagi nõus ministri arvamusega, et EAS peab oluliselt muutuma," toetas Lember Partsi. EASi roll ei peaks tõesti olema pelgalt rahajagaja staatus, vaid ta peaks oluliselt rohkem suutma ettevõtlusmaastiku kujunemisel kaasa rääkida.

"EAS saab ja peab olema ettevõtjale partneriks – ma ei ole veel kuulnud, et keegi ettevõtjatest ütleks, et sihtasutusega on lihtne asju ajada! Pigem kostab seda, et see on keeruline ning veidi illustreerivalt öeldes on EAS-ist toetuse saamiseks vaja esmalt tõestada, et oled nii edukas ettevõte, et sul seda raha tegelikult vaja ei lähekski," ironiseeris Lember.

Riikliku ettevõtluse arendaja ainueesmärgiks ei saa tema hinnangul olla nn üliturvalised rahapaigutused, et jumala eest ei juhtuks toetust saanud ettevõttega midagi halba ja portfelli ei tekiks mädamuna. "Minu meelest on vastupidi – arenguks on vaja riskijulgust ja lisatuge vajavad hüppelaua ostmiseks tavaliselt just kergejalgsed gasellid, kel endal kapitali puudu, mitte täissöönud künnihärjad, kellele saab riskita uue saha soetamiseks toetust anda."

Täna ongi miskipärast tekkinud olukord, kus tema sõnul EASi tegevusega ei ole rahul ei ettevõtjad, koostööpartnerid ega riik. "Loomulikult ei saa eeldada, et piiratud ressursside juures oleks kõik rahulolevad, kuid ka suhtumises ja suhtlemises on siiski piisavalt arenguruumi," arvas Lember.

"Samas ei ole vähemalt tänaseni olnud EAS-i ettevõtlustoetuste jagamisel väga tunda poliitilist kallutatust. Lobitööd loomulikult tehakse, kuid see on pigem olnud selline ettevõtjate enda initsiatiiv ning seda ei ole aetud läbi parteikontorite," rõõmustas Lember.

"Väga tahaks loota, et see on ka tulevikus nii ja need tänased muudatused juhtimises ei ole seotud sooviga uuel programmperioodil rahade jagamist ministeeriumist või parteikontorist suunama hakata."

Seda sisulist poolt aga ei korralda suuresti strateegiline tasand ehk nõukogu, vaid siiski operatiivtasand ehk juhatus, ning võib-olla teeb verevahetus siiski ka head. Ministril peaks aga tema hinnangul olema siinkohal eriline motivatsioon seista isiklikult hea selle eest, et EASi tulevikuotsused oleksid adekvaatselt põhjendatud ja sealt ei paistaks läbi oma partei kodukontori traagelniidid.