Lekkiv gaasiballoon ei huvitanud kedagi

Viljandis Tallinna tänaval jäi kaks peret ööseks lekkiva gaasiballooniga majja, sest kiiret abi ei andnud neile ei gaasiballooni paigaldanud Reola Gaas ega ka päästeamet.

9. juulil Reola Gaasist ballooni ostnud Heli Ferschel rääkis maakonnalehele Sakala, et oli gaasi lekkimist esimest korda kuulnud esmaspäeva õhtul kell pool viis. Aknad lahti teinud, helistas ta ballooni kohale toonud Reola Gaasi Viljandi esinduse numbrile. See oli aga suunatud mobiiltelefonile, mis oli välja lülitatud.

Seejärel võttis poolteiseaastase lapsega kodus olev naine kõne hädaabinumbril 112, kust öeldi, et nemad sellise asjaga ei tegele, ja anti endise Viljandi Gaasikontori ruumides tegutseva osaühingu Texor telefoninumber. Sealt soovitati võtta ühendust selle firmaga, kellelt balloon ostetud. Teise variandina pakuti hädasolijale välja, et Texori töötajad tulevad 40 krooni eest kohale ja viivad ballooni ära.

Et Ferschel tahtis lekkiva ballooni asemele ka uut, loobus ta pakutud võimalusest ja üritas Reola Gaasiga ühendust saada. Järgmisel päeval sai ta kätte Reola Gaasi müügijuhi, kes ütles, et nende asjadega tegelev mees on puhkusel ja päästeteenistusega on kokkulepe, et avarii korral tulevad päästjad välja.

Ohtlik olukord lahenes teisipäeval pärast seda, kui Ferschel oli uuesti Texorisse helistanud. Sealt kohale saadetud mehed vahetasid ballooni tasuta ära.

Reola Gaasi müügijuht Sven Lillemägi selgitas Sakalale, et oma töötajat, kes võiks gaasilekke korral appi tulla, neil Viljandis ei ole. Paar aastat tagasi Eesti Gaasiliidu ja päästeameti vahel sõlmitud kokkuleppe järgi peaks kõikide gaasiavariidega tegelema päästeamet ning teistes maakondades see ka toimib.

Viljandimaa päästeteenistuse direktori asetäitja Jüri Soovik ütles, et nemad aitavad gaasilekke korral vaid otsese ohu puhul. Siis läheb päästeteenistus kohale, ühendab ballooni lahti ja viib selle ruumist välja. Kõne lindistuse põhjal olevad väga raske otsustada, kas kõnealusel juhul oli reaalne oht või ei olnud ning kas dispetšer tegutses õigesti.

Texori juhataja Arli Okas nentis, et pärast gaasiavarii hädaabinumbri 04 likvideerimist kadus ka sellesisuline operatiivteenus. “Meil töötavad need inimesed, kes vanasti sellega tegelesid, ja kui asi läheb nii kriitiliseks nagu Tallinna tänaval, siis tuleme ikka vastu,” rääkis Okas.

Viimane suurem gaasiplahvatus Viljandimaal oli eelmise aasta septembris, mil Viljandi lähedal asuvas suvilas plahvatas gaasiballoon, süüdates maja ja tappes kaks inimest.